Eesti ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatest pankadest suurenes 2017. aasta neljandas kvartalis. Eelmisel aastal kasvasid põhivarainvesteeringud, mis väljendus ka laenuaktiivsuse tõusus. Eestis tegutsevatelt pankadelt võeti uusi laene ja liisinguid neljandas kvartalis 10% suuremas summas kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene võeti 881 miljoni euro ulatuses ehk 12% rohkem kui aasta tagasi. Suurim osa nendest laenudest anti kinnisvara- ja ehitus-, transpordi- ja tööstusettevõtetele. Ettevõtete laenuportfelli jääk 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes aga kahanes, kuna üks pank suunas osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Selleta oleks ettevõtete laenu-, liisingu- ja faktooringuportfell kasvanud aastaga ligikaudu 6%.
Ka majapidamiste laenuaktiivsus tõusis eelmisel aastal, kuna sissetulekud kasvasid hoogsalt ja intressimäärad olid madalad. Eeskätt kasvas eluasemelaenude ja autoliisingu portfell. Uusi eluasemelaene võeti eelmisel aastal 16% suuremas summas kui 2016. aastal. Portfell kasvas aastaga 6,6%, 7 miljardi euroni. Uusi autoliisinguid võeti 20% suuremas summas kui 2016. aastal ja nende portfell kasvas aastaga 16%, 557 miljoni euroni. Arveldus- ja krediitkaardilaenud kasvasid samas suhteliselt tagasihoidlikult, aastatagusega võrreldes 2,3%.
Uute laenude keskmised intressimäärad 2017. aasta neljandas kvartalis langesid. Ettevõtete laenuturul valitseb pankade vahel tihe konkurents. Selle tulemusel langes detsembris ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alla 2%. Neljandas kvartalis langes ka uute eluasemelaenude keskmine intressimäär pärast aasta esimesel poolel toimunud tõusu. Detsembris antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,3%, mis on siiski pisut kõrgem kui samal ajal aasta tagasi.
Kuna majanduskeskkond on soodne ja intressikulud madalad, siis on maksetähtaega ületavate laenude maht kahanenud. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht langes aasta lõpuks 141 miljoni euroni, mis moodustab 0,9% kogu laenuportfellist. Maksetähtajaga viivises olevate laenude maht vähenes enamiku tegevusalade puhul. Lisaks on pangandussektor teinud tulevaste võimalike laenukahjumite katteks provisjone 124 miljoni euro ulatuses, mis moodustab 89% üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude mahust.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid aastaga 9%, 13 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste kasv eelmise aasta teisel poolel pisut aeglustus, kuid püsis siiski kiire (detsembris 8,4%). Investeeringute suurenemine võib kaasa tuua selle, et ettevõtete likviidsete varade, sealhulgas hoiuste kasv aeglustub. Majapidamiste hoiuste kasv eelmisel aastal aga kiirenes, ulatudes aasta lõpus 10%ni, mis on viimaste aastate suurim kasv.
Pangandussektor teenis puhaskasumit aastaga 335 miljonit eurot, mis on 6% vähem kui 2016. aastal. Kasum vähenes peamiselt seetõttu, et kahanes tütarettevõtetest teenitud dividenditulu, mis oli 2016. aastal suur tänu varasemate aastate jaotamata kasumi väljamaksmisele. Dividenditulusid arvesse võtmata olnuks 2017. aasta puhaskasum ligikaudu 13% suurem kui aasta tagasi. Soodsalt mõjutas kasumit peamiselt laenuportfelli kasv, mis suurendas intressitulu, ja selle hea kvaliteet. Puhast teenustasutulu teeniti ligikaudu sama palju kui 2016. aastal.
