LHV Finantsportaalis avaldatud analüüsis rõhutati ka ekspordi olulisust Eesti järgnevate aastate majanduskasvus. Ettevõtete tootlikkuse näitajad on kohati saavutanud rekordtasemed, mis on andnud ettevõtetele oma toodete ja teenuste pakkumiseks välisturgudel arvestatavad konkurentsieelised. Põhjamaade majandus on kindlalt kasvamas ning ka riikide rahanduslik olukord on heal tasemel, mis pakub Eesti ekspordisektorile järgnevatel aastatel stabiilset kasvupinda.
Koos majanduse ja ekspordi kasvuga prognoosib pank ettevõtete investeeringute mahu kiiret kasvu, kuna tootmisseadmete uuendamine ja tootmisvõimsuse laiendamine, eriti ekspordile orienteeritud töötlevas tööstuses, on kasvu saavutamiseks möödapääsmatud. Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks.
Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu. „Tarbimist soodustab meie hinnangul keskmise nominaalpalga prognoositav 5,5% aastane kasv, töötuse vähenemine, tarbijakindluse paranemine ning majapidamiste säästumäära vähenemine. Kuigi tarbijad jäävad pigem ettevaatlikuks, siis aina enam kasutatakse vabasid vahendeid seni edasi lükatud ostude tegemiseks,“ selgitas analüütik.
Tarbimise kasvu peamise riskifaktorina toodi analüüsis välja hindade tõus. Pank prognoosib käesoleva aasta inflatsiooniks 4% ning seda peamiselt just väliskeskkonna poolt tingitud toidu- ja kütusehindade kasvu tõttu.
2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3%. Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos. Hõivatute arvu suurimat kasvu nähakse ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest. Samuti teeb talle muret pikaajaliste töötute arv, mis oluliselt ei muutu. „Majanduse struktuuri muutuse korral on pikaajaliste töötute osakaal enamasti kõrge ning selle alanemine aastaid aeganõudev protsess. Parim ravi kõrge tööpuuduse vastu on stabiilne majanduskasv,“ kinnitas Vaikla.