Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisinguettevõtetelt 2018. aasta märtsis küllaltki aktiivselt. Uusi pikaajalisi laene ja liisinguid võeti 278 miljoni euro väärtuses ehk 11% suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Viimastel kuudel on suurenenud eelkõige laenamine kinnisvaraettevõtetele: märtsis anti neile peaaegu pool uutest pikaajalistest laenudest. Varasemast aktiivsema laenutegevusega paistsid esimeses kvartalis silma ka veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted[1].
Märtsis jätkus majapidamiste laenude ja liisingute kiire kasv. Majapidamiste laenunõudlus püsib kiire palgakasvu ja kõrge kindlustunde mõjul suur ning eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 6,6%. Uusi eluasemelaene võeti 96 miljoni euro ulatuses, pisut vähem kui samal ajal aasta tagasi. Samas on majapidamiste autoliisingute maht viimastel kuudel kiiremini kasvanud. Seda on muu hulgas mõjutanud aasta alguses kehtima hakanud muudatus ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise korras, mille tõttu on hakatud ettevõtete sõiduautosid eraisikute nimele ümber vormistama. Autoliisingu kogumaht suurenes märtsis aasta võrdluses 18,5%. Ka muud tarbimislaenud kasvasid kiiresti, aastaga 9,5%. Nõudlus arveldus- ja krediitkaardilaenude järele on kiire palgakasvu juures mõnevõrra väiksem; nende kogumaht muutus aastaga väga vähe.
Uute laenude keskmised intressimäärad jäid selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta intressimääradega võrreldavale tasemele. Nii uute eluasemelaenude kui ka ettevõtete pikaajaliste laenude intressimääraks kujunes märtsis 2,4%.
Tänu laenuvõtjate heale laenumaksevõimele püsis pankade laenukvaliteet hea. Ettevõtete ja majapidamiste üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude kogumaht vähenes märtsis 135 miljoni euroni, mis on kogu laenuportfellist 0,9%. Pangad on võimalike laenukahjude katteks teinud provisjone, mis katavad üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu peaaegu täielikult.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades kasvasid märtsis samuti kiiresti. Hoiused pankades suurenesid aasta võrdluses 9,4% ehk 13,1 miljardi euroni.
Pangandussektori puhaskasum 2018. aasta esimeses kvartalis vähenes. Kvartali jooksul teeniti puhaskasumit kokku 77,5 miljoni eurot, mida on 13% vähem kui aasta tagasi. Varade tootlikkuseks kujunes aastases arvestuses 1,2%, mis on aastatagusest tasemest 0,3 protsendipunkti väiksem. Intressitulu suurenes, aga kulud suurenesid rohkem. Aasta alguses kehtima hakanud uus tulumaksukord nõuab, et pangad peavad kvartali jooksul teenitud kasumilt maksma tulumaksu, mistõttu suurenes tulumaksukulu. Lisaks kasvatas kahe panga ühinemine personalikulusid ning aktsiaturgude korrektsiooni tõttu tekkis kulu finantsvarade ümberhindlusest.
1] Ettevõtete laenuportfell aastaga siiski kahanes, kuna sügisel suunas üks pank märkimisväärse osa laenudest välismaise emapanga portfelli. Seda arvestamata oleks ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv olnud 6–7%.
