Ettevõtted võtsid 2017. aasta teises kvartalis mulluse ajaga võrreldes pankadest 5% rohkem laene ja liisinguid. Koos suurema majandusaktiivsusega kiirenes lühiajalise finantseerimise kasv. Ettevõtete pikaajalised laenud ja liisingud kasvasid kokkuvõttes pigem tagasihoidlikult (3%), kuid sektoriti areng erines. Uute laenude maht kasvas teises kvartalis võrdlemisi tugevasti tööstus-, transpordi- ja kinnisvarasektoris, seevastu kaubandusettevõtted võtsid laenu märksa vähem kui aasta tagasi. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv aeglustus veidi ja oli juuni lõpus 5,7%.
Majapidamiste laenuaktiivsus on kindlustunde paranemise ja sissetulekute kasvu toel püsinud tugev. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 15% ning autoliisinguid 17% rohkem kui mullu samal ajal. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes juunis 6,2%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrge, 14%.
Laenuintressimäärad ei ole viimastel kuudel eriti muutunud. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis marginaali tõusu tõttu veidi (2,3%lt 2,4%ni), kuid jäi siiski madalale tasemele. Ettevõtetele juunis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,3%.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes 0,9%ni laenuportfellist. Viivislaenude vähenemine näitab, et tänu majanduskasvu kiirenemisele ja endiselt väga madalatele baasintressimääradele on laenuvõtjate laenuteenindamisvõime hea. Pikemat aega viivist kandvate laenude maht on aastaga vähenenud ligi 25%.
Hoiuste kasv on endiselt kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid juuni lõpus pankades 12,3 miljardit eurot, mida oli aastatagusest mahust 11% rohkem.
Pangad teenisid teises kvartalis üle 85 miljoni euro puhaskasumit. Puhaskasum moodustas varade suhtes 1,4%, mis on pisut kõrgem kui viimase kahe aasta keskmine tase. Kasumlikkust toetas eelkõige puhta intressitulu 6,5% kasv võrreldes aastataguse ajaga. Positiivset mõju avaldasid ka laenukahjumite jätkuvalt väike maht ning tagasihoidlikumad halduskulud.
