Ashkenas leiab, et viimati kirjeldatuga sarnaselt käituvad ka juhid kui ootavad töötajatelt uusi ja loovaid ideid, aga tahavad ise kontrollida kulusid ning olla igal sammul kasumlikud. Sellest tulenevalt muutuvad uutele ideedele järgnevad reaktsioonid ja hinnangud töötajate jaoks sama segaseks kui suhkru või elektrilöögi saamine rottidele ja ka tulemus on sama - töötajad loobuvad.
Ashkenas annab kolm soovitust:
- Hinnake hetkeolukorda. Olge objektiivsed ja selgitage välja kas ja kui palju töötajad täna riske väldivad. Kui tuvastate vältimise, siis rääkige sellest avatult ja proovide koos lahendusi leida.
- Looge enesekindluse taastamiseks võimalused turvalisteks ideede jagamiseks. Võimalik on luua ideede jagamise keskkond, viia läbi ajurünnakuid, kus juhtkond ei osale jmt.
- Katsetage. Selle eelduseks on, et teie inimesed ka usuvad, et eksimine on aktsepteeritav. Muidugi ei pea nüüd tormama vigu tegema - eksimine on vastuvõetav senikaua kui need ei kordu ning kuni veast midagi õpitakse.