„Oleme head naabrid, sõbrad ja liitlased. Meie ühised ettevõtmised teevad meid tugevamaks ja meie hääle paremini kuuldavaks. Järgmise aasta veebruaris sünkroniseerime oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopaga. See on suurepärane näide sellest, kuidas tihedas koordinatsioonis kolme Balti riigi vahel saavutame oma eesmärgid,“ lausus Michal peaministrite kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Eesmärk on tagada jätkuv toetus Balti riikide ühistele taristuprojektidele
Kohtumisel lepiti kokku edasises koostöös järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel. Eestil ja Lätil on palju ühiseid prioriteete, sealhulgas taristu, agressorriikidega piirnevate piirkondade toetamine, abi Ukrainale, lisavahendid kaitsevaldkonnale ja põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine, mis on praegu Balti riikides Euroopa Liiu madalaimad.
„Meie ühine eesmärk on muuhulgas tagada jätkuv toetus Balti riikide ühistele taristuprojektidele. Rail Balticu ehituse edukas jätkamine ja sellele võimalikult suure rahastuse saamine nõuab meilt kõigilt lisapingutusi. Selgus, kuidas tagada raudtee põhiliini töövõime 2030. aastaks, on oluline, et võimaldada edasist rahastamist nii järgmisest Euroopa ühendamise rahastu voorust kui ka muudest finantsallikatest,“ toonitas Michal.
Peaministri sõnul on tal hea meel, et Eesti investeeringud Lätti kasvavad, samuti rõhutas ta, et oleme igati valmis kaasa aitama Läti investeeringute kasvule Eestis. „Kevadel avab meie uues saatkonnahoones Riias uksed ettevõtluskeskus, mis hakkab pakkuma teavet Eesti ärikeskkonna võimalustest ja toetama ärikontaktide loomist. Loodetavasti aitab omavaheliste sidemete tugevdamisele kaasa Tartu-Riia vahelise raudteeühenduse avamine,“ ütles Michal.
Kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse toetamise olulisus
Häid väljavaateid koostööks pakuvad Michali hinnangul nii taastuvenergia ja teised rohetehnoloogiad. „Utilitas avas Lätis 10-megavatise akupargi, mis aitab kaasa just taastuvenergial põhineva energiasüsteemi üldisele arengule. Samuti pakuvad häid koostöövõimalusi infotehnoloogia, aga ka näiteks kaitsetööstuse sektor,“ sõnas ta.
Peaministri visiit Lätti algas Ādaži sõjaväebaasi rajatud 5G harjutusväljaku külastusest, kus ta koos Evika Siliņaga võttis osa üritusest „2024 NATO DiBaX – Digital Backbone Experimentation“, mille raames testitakse uute tehnoloogiate kasutamist sõjaliseks otstarbeks.
Michal rõhutas piisavate kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse toetamise olulisust. „Ukrainas kujundatakse tänapäevase sõja tulevikku. Venemaa ohuga toimetulemiseks on tehnoloogilise üleoleku säilitamine hädavajalik. Kaitsetööstuse arendamine on meie valitsuse prioriteet. Rajame kaitsetööstusparki ning järgmise aasta alguses käivitame 100 miljoni euro suuruse kaitsetööstuse investeerimisfondi. Meie ettevõtted on valmis tegema koostööd NATO ja liitlasriikidega uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks,“ ütles peaminister.
Michal tänas Siliņat ka selle eest, et Läti võttis üle Balti õhuturbe missiooniga seotud kohustused ajal, mil Eestis oli Ämari baas remondis.
