Piimatoodangut aitab iseloomustada piimatööstuse poolt põllumajandustootjatelt kokku ostetava piima kogus. Piima kokkuost on viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilne. Majanduskriisi ajal ei toimunud olulist kokkuostu langust, samuti pole 2010. aastal toimunud olulist kasvu. Tänavu augustis ostsid ettevõtted tootjatelt 53 100 tonni piima, mis on protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Piima tootmise puhul tuleb arvestada aga tõsiasja, et piimatoodangu järsk suurendamine ei ole põllumajandustootjatel võimalik, kuna piimakarja arvukuse tõstmine on pikaajaline protsess, mille tulemus suurenenud piimatoodangus väljendub alles aastate pärast.

Piima kokkuost, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuostuhind on 2010. aastal aga märkimisväärselt tõusnud. Kui 2009. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind 3287 krooni tonn, siis 2010. aasta kaheksa kuu keskmine kokkuostuhind on juba 4159 krooni tonn. Eriti kiire on olnud kasv 2010. aasta suvekuudel. Nii oli augustis piima kokkuostuhind 42% kõrgem kui eelmise aasta augustis. Et hinnatõus jõudis tarbijani septembris, siis ilmselt on septembris piima kokkuostuhind veelgi tõusnud. Väärib siiski märkimist, et piima kokkuostuhinna tõus ei ole midagi enneolematut ning aastatel 2007-2008 oli piima kokkuostu keskmine hind veelgi kõrgem kui tänavu. Vahepeal toimunud hinnalanguse põhjusena võib esile tuua majanduskriisi ning sellest tulenenud survet hindade alandamiseks.

Piima kokkuostuhind, jaanuar 2008 - august 2010

Piima eksport on 2010. aastal märkimisväärselt kasvanud. Kui võrrelda 2009. ja 2010. aasta esimese seitsme kuu andmeid, siis on piima eksport koguseliselt kasvanud seitse korda ning summa poolest koguni kümme korda. Kuigi kasv on märkimisväärne, tuleb siiski arvestada, et ka 2009. aasta võrdlusbaas on väga madal. Nimelt vähenes majanduskriisi ajal piima väljavedu minimaalsele tasemele. See tulenes asjaolust, et Eesti põhilised piimatoodete sihtturud Läti ja Leedu olid samuti sügavas majanduskriisis ning nendes riikides vähenes nõudlus importpiima järele. Et Eesti piimatootjate ekspordivõimalused langesid ära, tuli suurem osa toodangust realiseerida siseturul, mis tõi kaasa omakorda piima kokkuostuhindade languse. 2010. aasta piima ekspordi kasv pole aga midagi uut ja erakorralist, vaid pigem on tegemist majanduskriisieelsete ekspordimahtude taastumisega.

Piima eksport ja import, jaanuar 2008 - juuli 2010

Eesti piima ekspordi tähtsamad sihtturud olid 2010. aastal Leedu, Läti, Venemaa ja Soome. Leedu osatähtsus oli 46% ning Läti 43% kogu eksporditud piima kogusest. Venemaa ja Soome osatähtsus oli tunduvalt väiksem, vastavalt 8% ning 3%. Piim on kiiresti riknev kaup, mistõttu ongi selle eksport mõeldav vaid lähimatesse riikidesse. Võrreldes 2009. aastaga on eksport kõikidesse sihtriikidesse oluliselt suurenenud, kuid kõige enam kasvas piima eksport Leedusse (31 korda) ja Venemaale (7 korda). Eurostati andmetel on Leedu enda piimaeksport kasvanud 2010. aasta esimesel poolaastal koguseliselt ligi kaks korda ning peamised sihtriigid on Poola (osatähtsus 59% kogu Leedu piima ekspordist) ning Saksamaa (vastavalt 27%). Leedu piimaekspordi kasv on viinud olukorrani, kus oma riigi toodang eksporditakse ning seda asendab odavam Eesti importpiim.

Piima eksport riigiti, jaanuar-juuli 2010

Piima kokkuostu ning väliskaubanduse andmete põhjal saame järeldada, et kuigi Eestis on põllumajandustootjatelt kokkuostetava piima kogused püsinud stabiilsed, on tänavu oluliselt suurenenud piima eksport. Selletõttu on Eestis realiseeritava piima kogus vähenenud ning toonud kaasa nõudluse suurenemise ning hinnatõusu. Piimaturu edasisi arenguid mõjutavad järgmised tegurid:

1. Et piima hind Eestis on oluliselt tõusnud, muutub piimatööstusel atraktiivsemaks realiseerida piim siseturul. Selle tulemusena võivad tulevikus ekspordimahud väheneda ning suurem osa Eesti piimast jõuab taas siseturule.
2. Põllumajandustootjad ilmselt suurendavad piimatootmist, kuna piima kokkuostuhind on tõusnud ning piimatootmine on muutunud seetõttu kasulikumaks. Samas on tootmismahtude suurendamine pikaajaline protsess ning selle tulemused ilmnevad alles aastate pärast, kui turusituatsioon võib olla juba muutunud.
3. Võimalik on ka importpiima osatähtsuse suurenemine sisenõudluse rahuldamiseks. Sellega võib tekkida olukord, kus kohalik toodang eksporditakse ning selle asemele tuleb importtoodang. Selline olukord on juba Leedus, kus oma piima suurenenud eksport on kasvatanud piima sissevedu Eestist.
4. Piima kallinemise tõttu võivad tarbijad muuta ka oma tarbimisharjumusi ning hakata otsima piimale odavamaid alternatiive. See tooks kaasa piimatarbimise vähenemise, mis omakorda sunniks tootjaid hindu langetama.

Ilmselt kujuneb piima hind kõigi nende tegurite koosmõjul. Piima odavnemine tundub lähitulevikus ebatõenäoline, kuna piima kokkuostuhind on tõusmas ning see muudab piima ja piimatooted kallimaks ka lõpptarbijale. Piimahinna senise tõusu taga on ennekõike kasvanud ekspordimahud. Kuigi ekspordi kasv iseenesest on positiivne, tuleb arvestada tõsiasja, et nõudlus Eesti kaupade järele välisturgudel võib muuta need kaubad ka kodumaise tarbija jaoks kallimaks.

Allan Aron,

Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja