Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et menetluse alustamine oli vajalik nende teenusepakkujate suhtes, kes eirasid teadlikult ja järjepidevalt neile pandud kohustust ning ei taotlenud vajaminevat tegevusluba. See valdkond on põhjusega täiendava järelevalve all.
Ettevõtjatel on kohustus veenduda, et nende pakutud teenuseid ei kasutataks näiteks rahapesuks. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriikliku riskihinnangu põhjal on ka äriühingute teenuse pakkumine üheks teenuseks, mille varjatud või kergekäelisel viisil pakkumise puhul on risk rahapesuks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt tuleb ettevõtjal äriühingute teenuse pakkumiseks taotleda tegevusluba, mis muudab teenuse läbipaistvamaks nii riigi kui ka potentsiaalsete klientide jaoks,
rääkis Kelt.
Rahapesu andmebüroo on äriregistri andmete alusel hinnanud, et faktiliselt pakub äriühingute teenust ligi paarsada tegutsevat Eesti ettevõtet, kellest 60 protsenti omab tegevusluba. Kokku kehtis Eestis 2022. aasta lõpus üle 300 tegevusloa äriühingute teenuse pakkumiseks.
"Tänase seisuga on politseis menetluses kümmekond karistusseadustiku § 372 järgi alustatud väärteoasja, mis käsitlevad äriühingute teenuse pakkujate tegevusloata ja keelatud majandustegevust ning mille kohaselt võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot," ütles Kelt.
Äriühingute teenuse pakkumiseks vajamineva tegevusloa taotlemise kohta leiab rohkem infot rahapesu andmebüroo kodulehelt.
