Tulusid laekus eelarvesse juuni lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 3,78 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 2,94 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 832 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 48,6 protsenti ning mittemaksulised tulud 58,2 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on poole aastaga laekunud sotsiaalmaksu 1,02 miljardit eurot ehk 49,1 protsenti plaanitust, käibemaksu 728 miljonit eurot ehk 48,3 protsenti kavandatust. Võrreldes eelarvega on kõige rohkem laekunud juriidilise isiku tulumaksu (74 protsenti eelarvest).
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 149 miljonit eurot ehk 4,1 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 188 miljoni euro ehk 6,8 protsendi võrra. Sealhulgas juriidilise isiku tulumaksu laekus eelmisest aastast 46,4 miljonit eurot, käibemaksu 39,4 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 65,3 miljonit eurot enam. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes koguti seoses tarbimiskoguste langusega kütuseaktsiisi 5,5 miljonit eurot vähem. Mittemaksulistest tuludest vähenes toetuste (sh välistoetused) laekumine 17 miljoni eurot seoses kodumaiste toetuste vähenemisega. Seevastu CO2 kvootide müügist saadavad tulud on suurenenud 22,7 miljoni euro võrra.
Kuludeks kasutati juuni lõpuks 3,71 miljardit eurot ehk 47,7 protsenti eelarves ettenähtust, mida on 5,1 protsenti enam kui aasta varem. Suurimate kuludena maksti juuni lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,39 miljardit eurot ehk 5,1 protsenti rohkem kui eelnenud aasta sama ajaga. Sotsiaaltoetused on suurenenud eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõusu tõttu.
Investeeringuteks suunati juuni lõpuks 236 miljonit eurot ehk 32,9 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Tagasihoidlik eelarve täitmine on põhjendatav aasta algusele iseloomuliku madalama investeerimisaktiivsusega. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht aga 17 protsenti väiksem, mis tuleneb peamiselt saastekvoodi müügitulude plaanitust tagasihoidlikumast kasutamisest.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks maksti poole aastaga välja 560 miljonit eurot ehk 46,5 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 306 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 253 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on tööjõu- ja majandamiskulud 55 miljonit eurot suuremad. Tööjõukulude suurenemise põhjus on selleks aastaks valitsemisaladele eraldatud lisavahendid palgatõusuks. Majandamiskulusid on kasvatanud metoodilise muudatusena kiirabiteenuse osutamise kulude arvestamine majandamiskulude hulka ning suuremad kaitsekulud.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti juuni lõpuks välja 337 miljonit eurot ehk 35,3 protsenti aasta eelarvest. Seda on 13 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi sama ajaga. Tulenevalt väiksemast selle aasta välistoetuste eelarvest on madalamad väljamaksed loomulikud. Kogu 2007-2013 perioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli juuni lõpuks projekte heaks kiidetud 94 protsenti ja väljamakseid tehtud 66,3 protsenti. Koos põllumajandustoetustega on kogu perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust välja makstud aga 67,7 protsenti. Väljamaksete tempolt on Eesti EL riikide seas teisel kohal, Portugali järel ning Leedu ees.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpus 1,44 miljardit eurot ehk 199 miljonit eurot rohkem kui esimese kvartali lõpus. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht jõudnud 2012. aasta lõpu tasemele. Reservide kasv teises kvartalis tulenes peamiselt hoogustunud toetuste laekumisest.
Valitsussektori eelarvepositsioon paranes mais 13 miljoni euro võrra ehk puudujääk kahanes 146 miljoni euroni (0,8 protsenti prognoositavast SKPst). Eelmise aasta mai lõpus oli valitsussektori puudujääk 86,2 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti SKPst. Eelmise aastaga võrreldes suurem eelarvepuudujääk on ootuspärane, tulenedes omanikutulude osalisest nihkumisest teise poolaastasse. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kahaneb puudujääk aasta lõpuks umbes 95 miljoni euroni ehk 0,5 protsendini SKPst.
Lisamaterjalid:
