Kuigi tööstussektori langus on viimastel kuudel tasapisi taandunud, on selle lähiaja väljavaade jätkuvalt halb. Kui jätta välja koroonakriisiaegne langus, on töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud 2018. aasta sügise ehk ligikaudu viie aasta tagusele tasemele. Kuigi üle kolmveerandi töötleva tööstuse tegevusaladest on languses, on jätkuvalt suurima mõjuga puidutööstuse tootmismahu vähenemine. Esialgsete andmete järgi tuli nii juulis kui ka selle aasta esimese seitsme kuuga puidutööstusest ligi kolmandik töötleva tööstuse tootmismahu langusest. Nii on puidutööstuse tootmismaht vähenenud (kolme kuu keskmisena) juba 2016. aasta sügise ehk ligikaudu seitsme aasta taguse aja tasemeni.
Langenud tootjahinnad mõjutavad käibenumbreid
Juulis oli lisaks puidutööstusele veel suurema negatiivse mõjuga toiduainete, ehitusmaterjalide ja elektriseadmete tootmise vähenemine. Selle aasta esimese seitsme kuu tulemust mõjutasid lisaks puidutööstusele veel ehitusmaterjalide, keemia-, metall- ja mööblitööstustoodete tootmismahu langus. Peamiseks põhjuseks on vähenenud nõudlus ehituses ja kinnisvarasektoris, eriti Põhjamaades.
Kuigi sel aastal on tugevalt kasvanud õli- ja farmaatsiatoodete tootmismahud, on nende panus kogu töötleva tööstuse üldpilti väike. Juulis tegi suure tõusu lennukite ja laevade remont, millel oli ka oluline positiivne mõju kogu töötleva tööstuse tootmismahule, kuid see tegevusala ongi väga kõikuv.
Töötleva tööstuse tootjahinnad on aastases võrdluses juba languses ja see mõjutab üha enam selle majandusharu käibenumbreid. Nii on viimastel kuudel ületanud käibelangus mahtude vähenemist. Juulis vähenes töötleva tööstuse käive (jooksevhindades) aastases võrdluses 7,7%. Kuna selle majandusharu käibed tõusid aastatel 2021–2022 kiire hinnakasvu ja 2021. aastal ka kiire mahtude suurenemise toel, siis on töötleva tööstuse kogukäive vähenenud 2021. aasta sügise ehk kahe aasta taguse aja tasemele.
Maht languses, kuid lisandväärtus pisut kasvanud
Pärast 2021. aasta keskpaigast kuni 2022. aasta keskpaigani toimunud erakorralist kiiret tõusu, on töötleva tööstuse kogukasum tugevalt langenud. Teises kvartalis tööjõukulude kasv töötlevas tööstuses küll veidi aeglustus, kuid see oli jätkuvalt väga tugev, eriti kui arvestada ka käibelangusega. Tööjõukulude osakaal käibes on tõusnud ja samal ajal on langenud kasumi osakaal käibes 2019. aasta tasemele. Kui veel teises kvartalis said töötleva tööstuse ettevõtted suurendada palku keskmiselt kümnendiku võrra, siis edaspidi on palgakasv selles majandusharus oluliselt suurema surve all.
Vaatamata sellele, et töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal tugevalt langenud, lisandväärtus SKP arvestuses püsivhindades isegi veidi kasvas. Põhjuseks paistab olevat see, et tootmismaht on kukkunud tootmiskuludest vähem.
Tööstussektori kindlustunde halvenemine on viimastel kuudel küll stabiliseerunud, kuid see on jätkuvalt väga nõrk. Põhimõtteliselt sama võib öelda lähikuude tootmisvõimaluste kohta. Ligikaudu kolmveerandil tööstusettevõtetest piirab vähene nõudlus äritegevust ja nende hinnang konkurentsivõime kohta välisturgudel on üha enam halvenenud.
Välisnõudlus veel lähiajal paranemist ei näita, mis mõjutab negatiivselt ka töötlevat tööstust kui peamist kaupu eksportivat majandusharu. Ekspordisektori vilets olukord mõjutab aga Eesti majandust laiemalt, kuna sellega on seotud suurem kodumaine väärtusahel.
