„Ettepanek komisjonis toetust ei leidnud, sellele olid vastu ka justiitsministeerium ja rahandusministeerium,“ ütles komisjoni esimees Rannar Vassiljev. „Komisjonis jäi kõlama seisukoht, et juba praegu on suurte nõuetega kohtumenetlustest riigilõiv proportsionaalselt väiksem, kui väiksemate nõuetega. Samamoodi jääb üles küsimus, et miks just 1000 eurot peaks see piir olema,“ rääkis Vassiljev.
Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et liiga kõrged riigilõivud pärsivad inimeste võimalusi tsiviilkohtus oma õigusi tagada. Kuigi ebamõistlike kohtuasjade vähendamiseks on riigilõivude heidutav funktsioon täiesti vajalik, siis praegu on õiguskantsleri hinnangul need piirmäärad liiga kõrged. Üle 1000 euro kerkivad riigilõivud alates 75 000 eurosest nõudest.
Õiguskantsleri hinnangul on vastuolus põhiseadusega iga riigilõiv, mis ületab seda laadi kohtuasjade arutamise keskmise kulu.
Ettepanekut kuulab veel põhiseaduskomisjon, samuti peab õiguskantsler ettepaneku kohta kõne 2. detsembril, ütles õiguskantsleri avalike suhete nõunik Mari-Liis Sesmin.
Kui riigikogu õiguskantsleri ettepanekut ei arvesta, on õiguskantsleril õigus pöörduda sellega riigikohtusse.
