Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et riigieelarve koondab erinevate valdkondade, tegevuste, teenuste, asutuste ja paljudest muudest aspektidest lähtuva finantsinfo ühte süsteemi kokku.
Ta lisas, et see ei saa olla väga lihtne ja esimesel korral detailideni hoomatav lugemine. „Valdkonnad on erinevad, alates sotsiaaltoetustest ning lõpetades riigikaitse ja kultuuriga. Programmide eesmärgid on erinevad ning tulemusteni viivad protsessid vajavad erisuguseid disaine,“ märkis ta.
„Arutelu käigus soovime ministritelt saada teavet eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta, missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann. „Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.“
Ta märkis, et riigieelarve eelnõus on ette nähtud 132,1 miljoni suurune kärpimine. „Täiendavaid kokkuhoiukohti hakkame otsima ka rahanduskomisjoni istungitel koos valdkondade ministritega, kui vaatame läbi eelarve kuluridu,“ ütles Akkermann ning lisas, et märkimisväärne osa riigieelarve kulupoolest on jäetud kärpeülesandest välja. „Eelarve ülevaatamisel on vaja teha selgeks ka kärbete mõju valdkonna tegevusele,“ lisas ta.
Sotsiaal- ja kaitsekulud kasvavad
28 protsenti riigieelarve kuludest tuleb edasi anda samas summas nagu need eelarvetuludesse laekusid. Edasiantavate kulude arvel ja indekseerimise tõttu kasvavad sotsiaalkulud, milleks on pensionid ja toetused, samuti kaitsekulud.
Akkermanni sõnul arutab rahanduskomisjon koos tuleva aasta riigieelarve eelnõuga nii riigieelarve baasseaduse, julgeolekumaksuga seotud maksumuutusi kui ka aktsiisitõusudega seotud eelnõusid, mis on otseselt seotud eelarve tulubaasi suurendamisega.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul peab riigieelarve kajastama kulude ja tulude täpset jaotust, mitte piirduma ainult rahasummade eraldamisega ministeeriumide vahel.
„Oluline on, et oleks selgelt välja toodud, milleks ja kuidas raha kasutatakse, seda nõuab ka Eesti põhiseadus,“ ütles Korobeinik.
Tema hinnangul ei ole kulude täpne jaotus isegi eelnõu seletuskirjas piisavalt selge, mis tekitab põhiseadusliku vastuolu. „Kui detailsusaste on niivõrd madal, ei saa riigikogu liikmed eelarve koostamisse sisukalt panustada ning eelarve koostamine jääb pelgalt täitevvõimu kätte,“ nentis Korobeinik.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2 protsenti. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4 protsendi võrra 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile.
2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8 protsenti SKP-st, mis on 0,7 protsendi võrra kõrgem kui 2024. aastal.
Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk kolme protsendi tasemel SKP-st ehk samal tasemel nagu prognoositi 2024. aasta lisaeelarves. Sellega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ligi 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKP-st.
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu arutelul osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, siseminister Lauri Läänemets, välisminister Margus Tsahkna ja taristuminister Vladimir Svet.
Rahanduskomisjon jätkab valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu arutelu järgmistel korralistel istungitel.
