Küsitlusel saadav info on ministeeriumi teatel oluline sisend riiklikule riskihindamisele, mille eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide kvaliteetsem juhtimine Eestis.
"Küsitluses osalemine on kõigile anonüümne ja vabatahtlik, kuid me palume sellest osa võtta, et saada võimalikult terviklik ja objektiivne pilt nii riskide hindamiseks kui ka jätkumeetmete rakendamiseks," ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapper pressiteates.
Täpsustame riskihinnanguga need riskantsemad sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral ka riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes pangad ja teised kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid,
lisas ta.
Eesti on viimasel paaril aastal sattunud rahapesu teemal maailmas suurema tähelepanu alla. Mitmetes riikides toimuvad uurimised võimalike suuremahuliste rahapesujuhtumite osas, mis puudutavad Eestit.
Rahandusministeerimi hinnangul on see omakorda muutnud Eesti finantssektori rahvusvahelisi koostööpartnereid, nagu näiteks korrespondentpanku, Eesti suhtes palju ettevaatlikumaks.
Rahvusvaheliselt hindab riike rahapesuga seotud riskide osas Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee Moneyval.
Eestit ootab lähiaastatel ees järjekordne Moneyvali hindamine ja ministeeriumi hinnangul peab Eesti riigina tõsiselt pingutama, et see hindamine edukalt läbida.
"Esmakordselt tullakse Eestit hindama kui riiki, mille kaudu on toimunud suured rahapesujuhtumid. Juhul, kui Eesti seda hindamist edukalt ei läbi, võime me sattuda rahapesu tõkestamise osas tõhustatud järelevalve all olevate riikide nimekirja," toonitas Vapper.
