Tuleva aasta SKP reaalkasvu prognoosi jättis ministeerium 3,6 protsendile, nagu ka kevadel. Mullu sügisel prognoosis Rahandusministeerium 2014. aasta majanduskasvuks 3,4 protsenti.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel pressikonverentsil, et hoolimata suurest SKP allapoole korrigeerimisest prognoosib Rahandusministeerium järgmiseks aastaks jätkuvalt suuremat kasvu.
Tööhõive määra tõusuks prognoosib ministeerium käesoleval aastal 1,3 protsenti ja järgnevaks aastaks 0,4 protsenti. Ligi hinnangul on tööhõive juba buumiaegsel tasemel ja selle tõttu see väga palju kasvada ei saa.
Tarbijahinnaindeksi tänavuseks kasvuks prognoosib ministeerium 3,2 protsenti võrreldes kevadel prognoositud 3,4 protsendiga. 2014. aasta tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi langetas ministeerium 0,1 protsendipunkti võrra 2,7 protsendile.
"Palgakasv on olnud buumiaegsel tasemel," ütles Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Ligi sõnul on plaanis tulevaks aastaks riigieelarvest palka saavatele töötajatele mõningane palgatõus, kuid valitsus ei plaani kindlasti hakata erasektoriga võidu jooksma.
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mis ühekordseid meetmeid ei arvesta, jõuab ministeeriumi hinnangul tänavu puudujääki 0,2 protsendiga potentsiaalsest SKP-st, kevadises prognoosis ootas ministeerium 0,3-protsendilist ülejääki. Tuleval aastal peaks Eesti valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon olema negatiivne 0,6 protsendiga SKP-st, kevadel prognoosis ministeerium veel 0,7-protsendist ülejääki.
Ligi sõnul on eelarve üldiselt struktuurselt tasakaalus, kuid 2015. aastaks prognoositakse struktuurset puudujääki. Maksukoormus peaks lähiajal planeeritult vähenema ja võlakoormus võiks jääda samale tasemele.
SKP nominaalkasv, millest sõltuvad riigi maksutulud, on prognoosituna 5,7 protsenti, ja selle tõttu riigil sissetulekutega olulisi probleeme ei ole, ütles Säälik. Sääliku sõnul on Eesti ekspordipartnerite kasv jäänud Eesti kasvule alla ja nõrk väliskeskkond jääb püsima, kuid sellest hoolimata on eksport kasvanud ja Eesti ettevõtted on maailmas turuosa juurde võitnud. Positiivselt on majandusele mõjunud tugev kindlustunne ja tarbimisjulgus ning madal nafta hind, lisas ta.
Riigieelarve 2013. aasta maksulaekumiste prognoosi on korrigeeritud 18 miljoni euro võrra ülespoole, ütles Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu. Tema sõnul on korrigeeritud allapoole enim käibemaksu ja kütuseaktsiisi laekumisi kokkuvõtvalt 48 miljoni euro eest, kuid samas tänu palga kasvule on sotsiaalmaksu laekumise prognoos tõusnud viie miljoni euro eest.
Lisaks tõi Kirsipuu välja, et käesoleval aastal on laekunud väga palju erakorralist juriidiliste isikute poolt dividendidelt tasutavat tulumaksu, mida on äärmiselt keeruline prognoosida ja mille tõttu on 2013. aasta laekumist korrigeeritud üles 60 miljoni euro väärtuses.
Ligi hinnangul on Eesti ettevõtete maksusüsteem viimaks asunud dividende andma. Samas tunnistas Kirsipuu, et olukord, kus struktuursete maksude allapoole korrigeerimine kaetakse erakordsete maksude ülespoole korrigeerimisega, võib potentsiaalselt problemaatiliseks muutuda.
Samuti on probleemiks see, et maksulaekumised ei kasva samas tempos sotsiaalkuludega, mis arvestades Eesti demograafilist seisu saab ainult samas tempos jätkuda, ütles Kirsipuu.
Kaudsete maksude laekumist parandab Ligi hinnangul ka tugev Maksuameti töö ja maksukuritegude avastamine ning nende läbiviijate karistamine.
