Tarbijahinnad tõusevad ministeeriumi prognoosi kohaselt tänavu 4,5% ning tuleval aastal 2,8%.
Selle aasta riigieelarve koostamisel prognoosis ministeerium tänavuseks
majanduskasvuks 3,6% ja tuleval aastal 4,0%. Mullu kasvas Eesti
majandus statistikaameti andmeil 3,1%.
Rahandusministeeriumi prognoos on veidi konservatiivsem võrreldes
kommertspankade hiljuti avaldatud prognoosidega. Pangad ootavad
tänavuseks majanduskasvuks 4,2–5%.
Majanduskasvu vedajaks jääb tänavu ministeeriumi hinnangul eksport, mis
toob kaasa tarbijate kindlustunde ning sisenõudluse järkjärgulise
paranemise. Järgmisel aastal panustab majanduskasvu ministeeriumi
hinnangul eratarbimiskulutuste ja investeeringute suurenemisest tingitud
sisenõudluse tõus.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles pressikonverentsil
rahandusministeeriumis, et majanduse taastumine, sealhulgas tööhõive
suurenemine, on olnud oodatust kiirem ja kasvutempo Euroopa Liidu
kõrgemaid. "Suuremad numbrid eeldaksid aga juba sisetarbimise ja
investeeringute kõrgemat taset," ütles Ligi. "Inflatsiooni dikteerivad
endiselt rahvusvahelised toidu ja kütuse hinnad ning ka muud suuremad
riskid on praegu valdavalt väliskeskkonnas."
Majanduse kiire taastumine on kaasa toonud ettevõtete töömahtude
suurenemise, mille tõttu on üha enam tekkinud vajadus uute töötajate
järele. Sellest tulenevalt on ministeeriumi hinnangul tänavu oodata
hõivatute arvu suurenemist 2,2% võrra ning tööpuuduse
vähenemist aasta keskmisena 13,5%-ni. Alla 10% langeb
tööpuuduse määr 2014. aastal ning ulatub 2015. aastal 8%-ni,
mida võib Eesti puhul pidada tavapäraseks tööpuuduseks.
Sellel aastal keskmise palga kasv jätkub, mis ulatub peamiselt
töökoormuse suurenemise ning ettevõtete rahalise seisu paranemise
tulemusel 3,5%-ni. Samas sõltuvad väljavaated palgatõusuks
sellel ja järgmistel aastatel eelkõige kriisi ajal oluliselt langenud
ettevõtete kasumlikkuse taastumisest. Prognoosiperioodi lõpuks, 2015.
aastaks kiireneb palgakasv aga juba üle viie protsendi.
Toidu ja kütuste maailmaturuhindade tõus on kiiresti üle kandunud
siinsetesse jaehindadesse ning selle aasta hindade tõusuks prognoosib
ministeerium 4,5%. Ligikaudu poole aastasest inflatsioonist
annab toiduhindade kasv, kuid tarbimiskorvist valdava osa moodustava
teenuste hinnatõus püsib tagasihoidlik. Eeldusel, et maailmaturuhinnad
järgmisel aastal stabiliseeruvad, võib 2012. aastal oodata
tarbijahindade tõusu pidurdumist 2,8%-ni. Ligikaudu samale
tasemele jääb inflatsioon ka järgneval kolmel aastal.
Prognoosi kohaselt kujuneb valitsussektori eelarvepuudujäägiks 2011.
aastal 0,4% SKP-st. 2012. aastal süveneb puudujääk eelkõige
heitmekvootidega seotud investeeringute suurenemise tõttu 2,8%-ni SKP-st, kuid juba 2013. aastal väheneb puudujääk järsult 0,6%-ni SKP-st. Seda põhjustavad eelkõige kvoodimüügi mõjude
kadumine ning kasvavad maksulaekumised. Ülejäägini jõuab valitsussektor
prognoosi järgi 2015. aastaks, ulatudes poole protsendini SKPst.
BNS
