Raportist selgub, et 2009. aastal määras toonane politseiamet kokku 180.296 rahatrahvi summas 232,7 miljonit krooni. Rahatrahvi keskmine suurus 2009. aastal oli kiirmenetluses 837 krooni (53,49 eurot) ja üldmenetluses 2730 krooni (163,99 eurot). Neist 69% määrati liiklusseaduse alusel. Tähtaegselt ehk 15 päeva jooksul tasuti 2009. aastal määratud trahvidest 23%.
2010. aasta esimese kümne kuu jooksul oli rahatrahvi keskmine suurus kiirmenetluses 820 krooni (52,4 eurot) ja üldmenetluses 2300 krooni (146,99 eurot).
Raportis märgitakse, et kõige suurema osa nõuetest moodustavad alla 1200-krooni (76,69 eurot) suurused trahvid, samas kui sundtäitmisele saadetud trahvisummast rohkem kui poole moodustavad üle 6000-kroonised (383,46 eurot) nõuded.
Siseministeeriumi raamatupidamist hinnates oli väärteotrahvidest laekumata jääv summa 2005. aastal 264 miljonit krooni, 2007. aastal 407 miljonit krooni, 2009. aastal 547 miljonit krooni ning 2010. aasta 11 kuu jooksul 581 miljonit krooni ehk 37 miljonit eurot.
"Seega on trend väärteotrahvide laekumisel ühemõtteliselt negatiivne. Numbrid kinnitavad riigikontrolli 2008. aasta auditi põhijäreldust, et riik ei suuda väärteotrahve välja nõuda ning seetõttu ei toimi väärteotrahvid karistuspoliitikas mõjusalt," seisab raportis.
Raportis märgitakse, et kahel viimasel aastal on majandusbuumi ajaga võrreldes vähenenud tähtaegselt tasutud trahvide osakaal. Ka vähenes 2009. aastal järsult nende trahvide arv, mis tasuti 40 päeva vältel alates täiteavalduse saatmisest kohtutäiturile.
Raportis tuuakse trahvide kehva laekumise põhjustena esile elanike maksevõimet vähendanud majanduskriisi, IT-arenduste venimist, politseiameti infosüsteemi vahetamisel ilmnenud vigasid ja puudulikku ministeeriumitevahelist koostööd.
BNS
