"Eesmärk on kaitsta heauskseid ettevõtteid ja turuosalisi ning tõkestada professionaalsete likvideerijate, tankistide kasutamist, ja piirata vastutustundetut ettevõtlust, kus võlad jäetakse väga kergekäeliselt võlausaldajate kanda," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Põhimõte on paika panna täiendavad nõudmised äriühingu juhatuse liikmele," ütles Reinsalu. "Kui ta pole varem teises juriidilises isikus juhtivorgani liikmena majandusaasta aruannet esitanud, siis ta ei saaks olla muu äriühingu juhatuse liige ega likvideerija."

"Lisaks peaks olema täiendav ärikeeld juriidilise isiku juhatuse liikmele, kus pankrotimenetlus on jäänud välja kuulutamata raugemise tõttu," ütles Reinsalu.

Näiteks on tankistidena tegutsenud kinnipeetavad, huvigruppide arusaama kohaselt peab äriühingu juhatusse kuulumine olema kinnipidamisasutustes karistust kandvatele isikutele keelatud.

"Samuti peaks äriühingutel olema keerulisem jaguneda või ühineda, kui neil on maksejõuetuse oht, samuti peaks saneerimismenetlusel aegumistähtaeg peatuma," rääkis minister.

"Selge ja ühemõtteline seisukoht on, et nii ettevõtjaid esindavad organisatsioonid kui justiitsministeerium kavatsevad välja tulla sellise paketi muudatusettepanekutega, mis ärikeskkonna usaldusväärsust tugevdaks," rääkis Reinsalu ja lisas, et ministeerium sooviks sarnaselt Soomega luua maksejõuetuse ombudsmani ametikoha, kes hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetluses.

"Mõte ei ole mitte kehtestada üldisi bürokraatlikke piiranguid kõigile ettevõtetele, vaid mõte on ikkagi selles, et need isikud, kes maksejõuetust põhjustavad, kes on süstemaatilised võlglased, kes äriühinguid pankrotti lasevad või raugemise tõttu äriühingu tegevus, et neil ei oleks liiga mugav. Kokkuvõttes on see väga tõsine ärikeskkonna usaldusväärsuse probleem, mis halvendab ärikliimat ja tekitab umbusku," ütles Reinsalu.

"Sügisel, kui parlamendi istungjärk hakkab, loodame välja tulla seaduse väljatöötamise kavatsusega," ütles Reinsalu. "See põhjustab kindlasti tõsist poleemikat, mis on positiivne ettevõtjate ja majandusavalikkuse seas."

Kolmapäeval toimus justiitsministeeriumis ümarlaud arutamaks võimalusi, kuidas parandada edaspidi Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, eelkõige seda, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma. Kohtumisel osalesid Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate keskliidu, Võlausaldajate liidu, rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti esindajad.