Sarnaselt kõikide teiste Euroopa majandustega mõjutab koroona tugevalt ka Eestit. Samas on viiruse levikut tõhusate meetmetega suudetud ohjeldada ja selle mõju sisetarbimisele on algselt prognoositust väiksem.
Agentuur prognoosib, et koroonaviiruse mõjude tõttu tabab Eesti majandust sel aastal langus ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahaneb ligi 7 protsenti. 2019. aasta SKP tasemele võib Eesti agentuuri hinnangul jõuda 2022. aasta teises pooles, seda juhul kui viirust suudetakse ohjeldada ja meie peamiste kaubandusparterite majanduslangus ei veni pikale.
Peale piirangute leevendamist on sisenõudlus hakanud taastuma ja välisnõudlus pole kardetud määral vähenenud. Eesti peamised kaubanduspartnerid – teised Balti riigid, Soome, Rootsi ja Saksamaa, pole nii kõvasti pihta saanud kui mõned teised ELi majandused.
Kuigi Eesti pandeemia järgsed kasvuväljavaated on üsna head, on mõned riskid siiski üleval. Juhul kui COVID-19 juhtumite arv hakkab taas kasvama ja piirangud uuesti kehtestatakse, võib sisetarbimine taas vähenema hakata. Samuti mõjutab Eestit väikese avatud majandusena meie peamiste kaubanduspartnerite majanduste käekäik.
Majanduse taastumist toetab ka Euroopa Liidu uus mitmeaastane eelarveraamistik (MFF) koos Next Generation taaskäivitamise paketiga. Arvestades Eesti varasemat ELi vahendite kasutuselevõtu efektiivsust, prognoosib agentuur sama ka selleks korraks.
Eelarvemeetmed majanduse ja tööturu toetuseks viivad eelarve sel aastal 6,3 protsendi ja järgmisel aastal 3,3 protsendiga SKPst puudujääki. Samas on Eesti võlatase jätkuvalt euroala madalamate seas.
Agentuur prognoosib Eestis alates septembrist töötuse kasvu, kuna palgatoetuse meetmed lõppevad augustis. Samas kui majandus taastub, muutub olukord tööturul agentuuri hinnangul taas väga pingeliseks, mille taga on pikemaajalise struktuurse mõjuga demograafilised muudatused, sealhulgas tööealise elanikkonna vähenemine. Lisaks hindab S&P Eesti reformitud tööturgu Euroopas väga paindlikuks.
Eesti reitingu tõstmiseni viiks agentuuri teatel see, kui peale pandeemia taandumist näitab Eesti taas tugevat kasvu, mis hoogustab ka sissetulekute taset. Majanduse tugev taastumine võimaldaks pöörduda tagasi varasemalt väga tugeva eelarvepositsiooni juurde ja vähendada võlakoormust.
Reitingu langetamisele võivad viia oodatust tugevamad otsesed ja kaudsed koroona pandeemia mõjud, mis tooksid kaasa suurema majanduslanguse.
