Tulude ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli oluliselt paremini laekunud
saastekvootide müügist saadud tulu ning aktsiiside ja käibemaksu
oodatust parem tasumine, mis tulenes majanduse kiiremast taastumisest.
Eelmise aasta eelarve alakasutamine oli eelkõige tingitud välisvahendite
väljamaksete plaanide mittetäitmisest ning mõju avaldasid ka
kavandatust väiksemad tegevuskulude ja investeeringute mahud.
Võrreldes 2009. aastaga laekus eelmisel aastal tulusid 2,1 miljardit
krooni (133,9 miljonit eurot) ehk 2,4% rohkem ning eelarvelisi
vahendeid kasutati 312 miljonit krooni (20 miljonit eurot) vähem. 2008.
aastaga võrreldes laekus tulusid 2,9 miljardit krooni (186,9 miljonit
eurot) enam ja kulusid tehti 1,8 miljardit krooni (111,3 miljonit eurot)
vähem.
Tulusid laekus eelarvesse eelmisel aastal 87,8 miljardit krooni (5,61
miljardit eurot), millest 63,4 miljardit krooni (4,1 miljardit eurot)
moodustasid maksutulud ja 24,4 miljardit krooni (1,6 miljardit eurot)
mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 102,7 %
ning mittemaksulised tulud 107,1% aastaks kavandatust.
Suurimate tululiikidena laekus 2010. aastal sotsiaalmaksu 26,6 miljardit
(1,7 miljardit eurot) ning käibemaksu 19,5 miljardit krooni (1,2
miljardit eurot).
Detsembris tasuti riigieelarvesse 8,2 miljardit krooni (523 miljonit
eurot) ehk 9,7% aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,5
miljardit krooni (367,2 miljonit eurot) ja mittemaksulisi tulusid 2,4
miljardit krooni (155,9 miljonit eurot). Nii maksutulude kui
mittemaksuliste tulude detsembrikuu laekumine oli ootuspärane.
Kulusid tehti aastaga 87,6 miljardi krooni (5,6 miljardit eurot)
ulatuses, millest suurima kuluna maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks
kokku 37 miljardit krooni (2,4 miljardit eurot). Detsembris tehti
väljamakseid 10 miljardi krooni (636,8 miljonit eurot) ulatuses, mis on
10,9% aastaks planeeritust. Aasta viimasel kuul olid
väljamaksed tavapäraselt suuremad kui eelnevatel kuudel, mida mõjutas
aasta jooksul tellitud mitmete tööde ja teenuste eest tasumine ning ka
otsetoetuste maksmine põllumeestele.
Investeeringuteks suunati riigi kuludest 10,1 miljardit krooni (645,7
miljonit eurot). Sellest maksti detsembris välja 1,7 miljardit krooni
(108,5 miljonit eurot). Selle aasta investeeringute väljamaksed olid
ligi 20% suuremad kui viimastel aastatel.
Riigi tegevuskuludeks kasutati möödunud aastal 15,5 miljardit krooni
(992,9 miljonit eurot). Detsembris kasutati sellest 2 miljardit krooni
(127,2 miljonit eurot) ehk 12,9 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta
tegevuskulud on kahanenud ligi 245 miljonit krooni (15,6 miljonit eurot)
võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti väljamakseid 8,8
miljardi krooni ulatuses (562,3 miljonit eurot), mis on 3,3%
vähem kui sellele eelneval aastal samal ajal ning 13,1% vähem
kui 2008. aastal. Majandamiskulusid tehti 6,7 miljardi krooni (430,6
miljonit eurot) ulatuses.
Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 81
protsenti aastaks planeeritust ehk 11,8 miljardit krooni (751,9 miljonit
eurot). See on 755 miljonit krooni (48,2 miljonit eurot) enam kui
möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 7,1
miljardit krooni (455,5 miljonit eurot), mida on 615 miljonit krooni
(39,3 miljonit eurot) rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas
detsembri lõpu seisuga 15,7 miljardit krooni (üks miljard eurot). 2010.
aastaga vähenesid riigi likviidsed finantsvarad kogumahus 3,2 miljardit
krooni (202,3 miljonit eurot). Reservide vähenemise põhjustas Eleringi
ostust tingitud likviidsusreservi vähenemine ning pensionireservi
ammendumine, kuna jooksev sotsiaalmaksu laekumine ei katnud kulusid.
Likviidsetest finantsvaradest kasvasid eelmisel aastal
stabiliseerimisreserv ning sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni poolt
riigikassas hoitavate vahendite maht.
Lisamaterjalid:
Kokkuvõte 2010. aasta maksulaekumistest
2010. aasta riigieelarve täitmine ning majanduse ülevaade
Rahandusministeerium
