Kuludeks suunati 3,47 miljardit eurot ehk 40 protsenti aastaks planeeritust, mis on 331,3 miljonit eurot ehk 10,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
Maksutulusid koguti aasta algusest 2,8 miljardit eurot, mis on 194,4 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti rohkem kui mullu. Kasv tulenes peamiselt suuremast sotsiaal- ja käibemaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 975,2 miljonit eurot, käibemaksu 751,3 miljonit eurot ning aktsiise 343,3 miljonit eurot.
Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine 78,4 miljonit eurot ehk 11,7 protsenti ja sotsiaalmaksu laekumine 68,4 miljonit eurot ehk 7,5 protsenti. Edasiantavaid makse oli kokku 495,6 miljonit eurot, mida on 28,1 miljonit eurot ehk 6 protsenti rohkem kui möödunud aastal.
Mittemaksulisi tulusid laekus mai lõpuks 490,7 miljonit eurot, mis on 29,7 miljonit eurot ehk 6,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu toetused summas 319,5 miljonit eurot, mis on aastaga kasvanud 24,4 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti. Kaupade ja teenuste müügist laekus aasta algusest 65,1 miljonit eurot ja muid tulusid 70,8 miljonit eurot.
Kulude maht suurenes eelmise aasta sama perioodi väljamaksetega võrreldes 331,3 miljoni euro võrra peamiselt kasvanud toetuste arvel. Kululiikidest suurimad olid antud toetused summas 1,69 miljardit, muud tegevuskulud 1,05 miljardit ning tööjõu- ja majandamiskulud 531 miljonit eurot.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 30,4 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 273,5 miljonit eurot, aastane kasv 2,1 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 257,5 miljonit eurot ehk 10,3 protsenti rohkem võrreldes eelneva aastaga.
Investeeringuteks kasutati viie kuuga 110 miljonit eurot, mis on 27,3 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 59,3 miljonit eurot, mis on 10,8 miljonit eurot ehk 22,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 50,7 miljoni euro ulatuses, mis on 61,1 miljonit eurot ehk 54,7 protsenti vähem kui mullu.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 173,3 miljonit eurot ehk 17,2 protsenti aastaks plaanitust, see on 74,8 miljonit eurot vähem kui mullu. Muutus on peamiselt seotud eelmise, 2007.–2013. aasta eelarveperioodi lõppemisega, struktuuritoetusi maksti välja 54,8 miljonit eurot vähem kui mullu.
Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni ning aprilli lõpu seisuga on lõpetatud projekte 14 080 ja töös 1016 projekti.
Kogu käimasolevaks, 2014.–2020. aasta finantsperioodiks on struktuurivahendeid planeeritud 3,5 miljardit eurot. Tänavu viie kuuga on uue perioodi vahendeid kasutusele võetud 27,4 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,41 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,04 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373 miljonit eurot.
Võrreldes 2014. aasta mai lõpu seisuga kasvas riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 74,5 miljoni euro võrra ehk 5,3 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendeid kasutati aastaga 5,5 miljonit eurot ja fondi jääk ulatub 12,5 miljoni euroni.
Aprilli lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,46 protsenti SKP-st ehk 94 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 168,4 miljonit eurot ja 18,7 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve oli aprilli lõpuks 93,1 miljoni euro ulatuses ülejäägis.
