Nimelt laekus eelmise aasta oktoobris teisest pensionisambast lahkujatelt üle 280 miljoni euro tulumaksu, selle aasta oktoobris aga ligi 25 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium.
Palgafondi kasv võrreldes eelmise aastaga aeglustus oktoobris 12,9 protsendile ning keskmise töötasu ja töökohtade arvu kasv aeglustusid samuti, vastavalt 10,6 ja 1,9 protsendile. Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest, 60,6 protsenti, on kõrgtasemest mõnevõrra allapoole tulnud. Sektoritest vedasid oktoobris palgafondi kasvu majutus ja toitlustus, finants ja kindlustus ning info ja side – kõigil oli näitaja veidi üle 23 protsendi.
Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus oktoobris võrreldes eelmise aastaga 10,7 protsendile. Arvestada tuleb ministeeriumi teatel ka aprillis jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatusega, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus.
Endiselt tugev palgafondi kasv toetab sarnaselt sotsiaalmaksule ka füüsilise isiku tulumaksu head laekumist, kuigi laekumine siiski vähenes oktoobris võrreldes eelmise aastaga 38,4 protsenti, sest eelmise aasta oktoobris laekus üle 280 miljoni euro tulumaksu teisest pensionisambast lahkujatelt. Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv ulatus 15,6 protsendini. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas oktoobris hüppeliselt ulatudes 62,7 protsendini. Enamus kasvust, üle 15 miljoni euro, tuli erasektori ettevõtete jaotatud kasumilt, ligi miljon eurot tulumaksu laekus ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt.
Oktoobris oli ka juurde määratud füüsilise isiku tulumaksu tasumise tähtaeg. Summa kasvas võrreldes eelmise aastaga 34 protsenti ehk üle 25 miljoni euro võrra 99 miljoni euroni. Kõige rohkem – kolmandik täiendavast tulust – saadi kasu väärtpaberite võõrandamisest, eelmisel aastal oli selle osakaal üle 40 protsendi. Teisel kohal oli kasu muu vara, näiteks maa võõrandamisest ligi 30 protsenti, osakaal võrreldes eelmise aastaga peaaegu kahekordistus. Sarnaselt möödunud aastale moodustas viiendiku välismaalt saadud palk ja kümnendiku rendi ja üüritulu.
Selle aasta kümne kuu käibemaksu tasumine ületas 17 protsendiga 2021. aasta sama aja taset. Oktoobrikuus suurenes käibemaksu tasumine esimese poolaasta keskmise kasvuga võrreldes kaks korda aeglasemas tempos, mis tulenes mitmetest teguritest. Ühelt poolt on tänavu nominaalne majanduskasv pidurdunud ja riigil ei ole veel õnnestunud kõiki eelarves planeeritud kulusid teha, mis avalduksid teise ringi mõjuna ka käibemaksu tasumise tõusus. Teisalt on mullune teisest pensionisambast tarbimisse suunatud raha tekitanud kõrge käibemaksu võrdlustaseme.
Oktoobris andis käibemaksu tasumisele hoogu endiselt kiire hinnatõus, mis küündis 22,5 protsendini. Samas on ettevõtete kogukäibe kasv, 18 protsenti, oktoobris majanduse aeglasema käigu tõttu pidurdunud, kuid kokkuvõttes on ministeeriumi sõnul vaid mõningad tegevusalad languspoolel. Tegevusaladest mõjutas oktoobris käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning ehitus, kus tasumised suurenesid 2021. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 17 ning 26 protsenti.
Aktsiiside oktoobrikuine tasumine vähenes rahandusministeeriumi andmeil võrreldes eelmise aastaga 3,9 protsenti, kuid kümne kuu kokkuvõttes püsis tasumine veel eelmise aastaga võrreldes 1,5-protsendilises kasvus. Enim vähenes tasumine eelmise aastaga võrreldes alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, vastavalt 6,5 ja 6,7 protsenti. Alkoholiaktsiisi puhul on suurimaks mõjutajaks kange alkohol, mille kogused vähenesid eelmise aastaga võrreldes 3,8 protsenti. Kahanemist mõjutas ka mullune väga kõrge kange alkoholi deklareerimise tase, kogused suurenesid eelmisel aastal samal perioodil aastases võrdluses 20 protsenti. Tubakaaktsiisi puhul mõjutab tasumisi enim sigarettide deklareerimine ning oktoobris ulatus langus 12,5 protsendini.
Kütuseaktsiisi tasumine kahanes eelmise aastaga võrreldes 1,3 protsenti ning nii nagu varasematel kuudel, oli jätkuvalt peamine põhjus maagaasi tarbimise vähenemine. Oktoobri lõpuks on suudetud maagaasi tarbimist vähendada üle 23 protsendi. Osaliselt on maagaas asendatud teiste kütteõlidega, kuid seda vaid kolmandiku ulatuses. Mootorikütuste hinnakasv on veidi pidurdumas, kuid püsib ministeeriumi hinnangul endiselt kõrge.
