Maksutulu suurenemine tulenes ühelt poolt majanduse taastumisest COVID-19 pandeemiast ning enamikes tegevusalades ületati kriisieelne tase juba eelmise aasta esimeses pooles. Samuti vähenes eelmisel aastal maksuvõlg 38 miljoni võrra, teatas rahandusministeerium.
Oluliselt avaldasid mõju ka teise pensionisamba muudatused ning kiirenenud inflatsioon, mis andsid maksutulu tõusule sügiskuudel tugeva impulsi,
ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus 2021. aastal 9,4 protsendini võrreldes eelmise aastaga, töötukassa töötasu hüvitist arvestamata. Palgafond suurenes eelkõige keskmise palga kasvu tõttu, mis ulatus 7,7 protsendini. Töökohtade arv kasvas 1,5 protsenti, töötamise registri andmetel saavutas töötamine isikute järgi 2019. aasta taseme 2021. aasta novembris. Sektorite lõikes vedas 2021. aastal palgafondi kasvu 16,9 protsendiga info ja side, teisel kohal oli 16,6 protsendiga tervishoid.
Võrreldes kriisieelse 2019. aastaga olid veel languses mäetööstus ning majutus ja toitlustus.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas aastaga 8,8 protsenti, maksuvõlg vähenes 13 miljoni euro võrra. Eelarve 110-protsendilist täitumist toetas tööturu prognoositust positiivsem areng. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas aastaga 29,9 protsenti.
Riigieelarvesse laekuvat osa toetas teisest pensionisambast lahkujate tulumaks, millest 283 miljonit eurot laekus tööealistelt ja 30 miljonit eurot pensioniealistelt. Eelarves ei olnud teise samba muudatustega arvestatud, sest riigikohus ei olnud 2020. aasta sügisel veel oma otsust teinud.
Teisest pensionisambast lahkujate tulumaksu arvestamata täitus riigieelarve osa 144-protsendiliselt ja KOV osa 109,2-protsendiliselt eelkõige tööturu oodatust positiivsema arengu tõttu.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas aastaga 7 protsenti vaatamata sellele, et riigiettevõtete tulumaks vähenes 34 miljoni võrra. "Laekumist toetas erasektori kiire taastumine kriisist ja sellega kaasnev tugev kasumijaotamine – dividendid kasvasid 16,8 protsenti ja tulumaks 12,8 protsenti, mistõttu eelarve täitus 137,1-protsendiliselt," märkis Kiveste.
Suurimat tarbimismaksu ehk käibemaksu tasuti aastaga kokku 2,88 miljardit eurot, mis ületab 394 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset. Käibemaksutulu suurenes 2021. aastal jõudsalt võrreldes nii 2020. aasta kui ka kriisieelse 2019. aastaga vastavalt 17,9 ning 15,9 protsenti.
"Käibemaksutulu kasv on olnud 2021. aastal tempokas, eelkõige oodatust kiirema majanduse taastumise ja pensionisambast kasutusse võetud raha ning järkjärgult kiirenenud hinnakasvu toel," ütles Kiveste.
Ettevõtete kogukäibe kasv püsis tugevnenud võrdlustasemele vaatamata kiire ka viimases kvartalis ja ulatus aasta kokkuvõttes 24 protsendini. Käibemaksu tasumisele andis 2021. aastal hoogu kiirenev hinnatõus, mis küündis energiahindade tippude tõttu detsembris 12,2 protsendini, sealjuures kasvasid hinnad tootegruppides laiapõhjaliselt.
Samuti vähenesid käibemaksu võlgnevused, mis on aastases võrdluses langenud 14 miljoni euro võrra ehk 8 protsenti, ulatudes 167 miljoni euroni. Tegevusaladest mõjutasid 2021. aastal käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ja energeetika, kus tasumine suurenes 2020. aastaga võrreldes vastavalt 16 ning 112 protsenti.
Aktsiiside tasumine suurenes võrreldes eelmise aastaga 9,4 protsenti. 2021. aasta kokkuvõttes olid aktsiiside tasumised üldjoontes ootuspärased.
Vaid alkoholiaktsiisi eelarve ei täitunud oodatud mahus ning seda eelkõige prognoosimatu COVID-19 pandeemia tõttu, mis tingis piirangute kehtestamise ning hoidis tagasi turismisektori taastumise. Sellele kõigile vaatamata on alkoholiaktsiisi tasumine saavutanud 2019. aasta taseme, kui kehtisid osaliselt ka kõrgemad aktsiisimäärad.
Tubakatoodete tarvitamine ei vähenenud aasta jooksul prognoositud mahus ning see tingis ka 7,7-protsendilise ülelaekumise eelarvesse kavandatuga võrreldes. Aastaga deklareeriti 0,9 protsenti vähem sigarette ning keskmine sigaretipakk kallines 4,7 protsenti.
Kütuseaktsiisi tasumised püsisid aasta lõpuni ootuspärased hoolimata kõrgetest jaehindadest. Aasta jooksul suurenes diislikütuse keskmine jaehind 12 protsenti ning bensiini keskmine jaehind 14 protsenti. Mootorikütuste jaemüük suurenes aastaga 7,4 protsenti.
Aasta viimase kvartali aktsiiside tasumise kasv jäi võrreldes eelmiste kvartalitega tagasihoidlikuks, kuid detsembrikuu tasumised olid aasta lõpule omaselt kõrged, ületades eelmise aasta taset 12,7 protsendiga.
Alkoholiaktsiisi tasumised viis kõrgeks eelkõige tavapärane kange alkoholi deklareerimise suurenemine aasta lõpus. Paljudel tubakatoodetel tõsteti 2022. aasta alguses aktsiisimäärasid ning see tingis kaupmeeste suurema huvi varuda madalama aktsiisimääraga tubakatooteid.
"Kui viimastel kuudel on kütuseaktsiisi tasumiste kasvu hoidnud üleval peamiselt diislikütuse deklareerimise kasv, siis detsembris suurenes märgatavalt ka bensiini deklareerimine," täheldas analüütik.
