2009. aasta alguses võttis parlament vastu seaduse, mis vähendas praeguse koosseisu liikmetele kuludokumentide alusel makstava hüvitise suurust kahe kolmandiku võrra kuni 10%-ni lihtliikme palgast. Näiteks mullu jaanuaris ja veebruaris said saadikud hüvitiseks kasutada kuni 5246,8 krooni ning alates märtsist kuni 4903,6 krooni kuus. Kokku oli riigikogu liikmetel aasta jooksul kulude hüvitamiseks ette nähtud kuni 59.529,6 krooni.

Kuna seadusemuudatus kehtib vaid riigikogu praeguse, tööd lõpetava koosseisu liikmetele, hakkavad märtsis valitavad saadikud kuluhüvitiseks saama taas kuni 30% lihtliikme palgast. Hüvitise täpne suurus selgub veebruari lõpus, mil arvutatakse mulluse neljanda kvartali Eesti keskmise palga suuruse alusel välja riigikogu liikmete palk.

Praeguste koalitsioonipoliitikute sõnul peavad märtsis valitavad riigikogu liikmed ise otsustama, kas ka neil on kuluhüvitiste vähendamiseks põhjust.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles BNS-ile, et uue koosseisu muredega praegu ei tegeleta. "Ka siis, kui me vähendasime praeguse koosseisu kuluhüvitise suurust, kumas aruteludest läbi küsimus, miks me peaksime järgmise koosseisu jaoks piltlikult öeldes kastanid tulest välja tooma. Seadus lubab kuluhüvitisi vähendada, kuid kas seda teeb ka uus koosseis, on nende otsustada," märkis ta.

Põhiseaduskomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mart Nutt ütles samuti, et üks riigikogu koosseis ei peaks teise koosseisu hüvitiste üle arutama. Ta meenutas, et kuluhüvitise vähendamine ei olnud 2009. aasta algul tingitud mitte abstraktsetest põhjustest, vaid sellest, et oli majanduskriis. "Nüüd on olukord teine ja seetõttu ma ei julge ennustada, milline võiks järgmise koosseisu arvamus olla," lausus ta.

Peale kuluhüvitise muutub järgmisest koosseisust ka väljaspool Tallinna ja sellega piirnevaid valdu elavatele riigikogu liikmetele mõeldud eluasemekulude hüvitise suurus, mis seni oli kuni 7000 krooni. Märtsis valitavad saadikud hakkavad majutushüvitiseks saama kuni 20% riigikogu liikme palgast.

Vastavalt riigikogu juhatuse otsusele võivad oma Tallinna korteri kulude eest hüvitist taotleda väljaspool Tallinna linna ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi valda elavad riigikogu liikmed.

Kui praegu saadikute vee- ja elektrikulusid ei hüvitata, siis edaspidi katab riigikogu kantselei peale üürisumma ka eluruumiga seotud kõrvalkulud, nende seas kulud küttele, elektrile, veele, prügiveole, hooldusele ja muudele teenustele, samuti näiteks vahendustasu lepingu sõlmimise eest. Tagatisraha ning telefoni, televisiooni ja andmeside eest tehtud kulutusi riigikogu katma ei hakka.

Samuti nagu kuluhüvitise puhul selgub ka eluasemekulude hüvitise suurus pärast seda, kui on mulluse neljanda kvartali Eesti keskmise palga suuruse alusel välja arvutatud riigikogu liikmete palk. Riigieelarve seadusesse eelmise aasta lõpus tehtud muudatuse kohaselt ei tohi saadikute palk praegusega võrreldes kasvada, küll aga võib see keskmise palga langedes väheneda. Praegu ulatub riigikogu lihtliikmete palk 3134 euroni kuus.

BNS