Lepingu ratifiseerimise poolt oli 66 saadikut ja vastu oli üks saadik, teatas riigikogu pressiteenistus.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et vabakaubandusleping Kanadaga on erakordselt oluline nii läänemaailma ühtsuse süvendamisel kui ka näiteks Eesti ettevõtjatele senisest avaramate võimaluste loomisel Kanada turule liikumisel.

"CETA võimaldab liikuda ettevõtjatel lihtsamalt Kanada turule kaupu ja teenuseid pakkuma ja vastupidi," ütles Mihkelson. Samuti tekib ettevõtetel juurdepääs avalike hangete turule.

Mihkelson avaldas lootust, et Euroopa Liidu ja Kanada vahelise lepingu seadustamine võiks olla positiivseks ajendiks, et minna edasi Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppega.

CETA leping kaotab 99 protsenti Euroopa Liidu ja Kanada vahelistest tollimaksudest. Tööstus- ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti sellistele Euroopa Liidule olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Küll aga jäävad tariifid samaks teatud põllumajandustoodetele, näiteks kanaliha ja munad.

Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine.

Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid.

Kõnealuses lepingus sisaldub ka Euroopa Liidu uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele, kuid investeeringute kaitse küsimusi puudutav lepingu osa veel ei rakendu.

Kanada on kõik CETA-ga seotud ratifitseerimisprotsessid lõpetanud. Euroopa Liidu liikmesriikidest on lepingu ratifitseerinud Läti, Taani, Hispaania, Malta, Horvaatia, Tšehhi ja Portugal, samuti Euroopa Parlament. CETA leping rakendus 21. septembrist.

Euroopa Komisjoni koostatud mõjuhinnangute põhjal peaks CETA suurendama EL-i ja Kanada vahelist kaubandust 12 miljardi euro võrra aastas. CETA pikaajaliseks mõjuks Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktile (SKP) on prognoositud 0,02 kuni 0,03 protsenti, samas kui Kanada SKP suurenemist on prognoositud vahemikus 0,18 protsenti kuni 0,36 protsenti.

EL-i eksport peaks kasvama vahemikus 0,05 protsenti kuni 0,07 protsenti, suurim kasv tuleneb seejuures teenustele seatud tõkete vähendamisest. Kanada ekspordile on mõjud suurusjärgu võrra suuremad, seal annab tugevamat efekti eelkõige tariifide langetamine.