Enne kolmandat lugemist eelarvesse tehtud muudatustega saavad raha juurde saartega ühendust pidav laevafirma, mis võimaldab alandada praamipileti hinda Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu elanikele. Raha saavad juurde ka näiteks ERSO, Rahvusooper Estonia ja Vanemuise teater ning Elektriraudtee, Edelaraudtee ja maakonna bussiliinid. Lisaraha saab ka rahvusringhääling uue hoone projekti lõpetamiseks. Raha saavad muudatustega veel mitmed sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Riigikogu rahanduskomisjoni juht Taavi Rõivas märkis kolmapäeval riigikogu ees, et muudatusettepanekud ei halvenda eelarve tasakaalu. Eelarve tekkepõhiseks puudujäägiks on kavandatud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Lisatulusid leiti näiteks varatulude ja digilevi sageduslubade müügi näol.
Võrreldes eelarvestrateegias seatud sihile kahanes puudujääk 0,4 protsendipunkti võrra. Ülejääki on plaanis jõuda 2013. aastaks, et võimalikult kiiresti hakata taas kasvatama kriisi ajal kahanenud reserve, märkis eelarvet kommenteerinud rahandusministeerium.
Oluline osa investeeringutest läheb haridusse, mille kulud tervikuna kasvavad rohkem kui seitsme protsendi võrra. Suurenenud rahastuse arvelt on kavas renoveerida koolimajasid üle Eesti ning kasv võimaldab jätkata riikliku koolitustellimuse ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimist saavutatud tasemel.
Kaitsekulutused suurenevad 1,9 protsendini SKP-st, millega tagatakse igapäevaste personali- ja tegevuskulude kõrval ka piisavad investeeringud tehnikasse ja kasarmutesse ning harjutusväljadesse.
Kultuuriministeeriumi haldusala eelarve suureneb järgmisel aastal üle 17 protsendi. Toetatakse Tallinn kultuuripealinna projekti ning muuseume. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Kokku suurenevad kultuuri kulud koos regionaalsete kultuuriobjektidele eraldavate investeeringutoetustega 28,7 protsenti.
Kulude üldmahu kasvu peamised allikad on ülemäärase saastekvoodi müügitulu ja eurotoetused. Prognoosi järgi on oodata tulude kasvu maksutulude arvelt. Eelarve tuludest 74,4 protsenti moodustavad maksulised ning 25,6 protsenti mittemaksulised.
Riigikogus heaks kiidetud muudatusettepanekutega suurenes eelarve kulude kogumaht umbes 150 miljoni krooni võrra. Kõige enam ehk 72 miljoni krooni võrra suurenesid kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud. Haridus-ja teadusministeeriumi valitsemisala kulud suurenesid 35 miljoni krooni võrra, millest välisvahendite kaasfinantseerimiseks läheb 20 miljonit krooni. Lisanduvate kulude katteallikaks on peamiselt riigile kuuluva maa täiendav müük, mille müügiprognoosi on uuendatud tulenevalt majanduse elavnemisest selle aasta lõpus.
Riigikogus tehtud ettepanekute alusel suurendatakse veel toimetulekupiiri 20 protsenti 1200 kroonile. Sellega kasvavad eelarves toimetulekutoetuse kulud 64 miljoni krooni võrra ning kokku kulub toetuse maksmiseks 414 miljonit krooni. Toetuse suurendamist võimaldas kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu edasilükkamisega saavutatud kokkuhoid.
Sotsiaaldemokraatide nimel eelarve teemal sõna võtnud Eiki Nestor märkis, et Eestis oleks vaja uut eelarvepoliitikat, mis aitaks eelarvet planeerida pikema perioodi peale ette. Ta tõi näiteks pensionireformi, mille üleminekukulude rahastamisega tuleb praegu iga aasta eraldi tegeleda. Tema sõnul oleks vaja pikemaajalist lahendust. Nestor soovitas üleminekukulude rahastamist riigi võlakirjadega.
Nestori sõnul oleks vaja ka üldist kokkulepet riigi reservide kogumise ja ka kulutamise osas ehk kui reservid on teatud otstarbeks kogutud, tuleks neid vajadusel ka vastavaks otstarbeks kasutada. Senisest julgemalt tuleks Nestori soovitusel kasutama maksuerisusi.
Keskerakonna esindajana kõnelenud Toomas Varek tõstatas tööpuuduse ja toimetulekuga seotud probleemid ning omavalitsuste rahastamise. Nimetas ära eurotoetuste suure osakaalu eelarves ning probleemid sisejulgeoleku rahastamisel.
Reformierakondlane Peep Aru märkis eelarve märksõnadena ära konservatiivsuse, tasakaalustatuse ja sotsiaalse sidususe. Aru rääkis, et eelarve pole vaja teha kärpeid, küll on külmutatud riigi tegevuskulud. Aru tõstis esile rekordilise investeeringute summa ja hoiatas riigi võlakoorma kiire kasvatamise eest.
Isamaa ja Res Publica Liidu nimel sõna võtnud Mart Laar tõstis eelarve prioriteedina esile hariduse. Roheliste esindaja Toomas Trapido nimetas positiivsena ära toimetulekutoetuse tõusu ja kodanikuühiskonna arendamise.
BNS
