Ülapidamiskulude vähendamiseks ja riigiasutuste töö efektiivsemaks
muutmiseks on plaanis järgneva nelja aasta jooksul tsentraliseerida
kõikides valitsemisalades finants-, personali ja palgaarvestus ning
võtta kasutusele e-arved. Ühtlasi on kavas kõikidele riigiasutustele
omaste toodete ja teenuste hangete keskne läbiviimine, mis tähendaks
hangete korraldamiseks vajaliku kompetentsi toomist igas valitsemisalas
ühte üksusesse.
Riik peab ka oluliseks suurendada riigieelarveliste vahendite kasutamise
paindlikkust ning viia toetuste andmine enam vajaduspõhiseks.
Strateegia fiskaalraamistikust rääkides tõi rahandusminister välja veel
investeeringute kõrge taseme säilitamise, sotsiaalkulude kasvamise 50%-ni eelarvest ja Euroopa Liidu (EL) toetuste mahu vähenemise uue
perioodi alguses. Toetuste suurusjärk peaks ministri sõnul perioodi
vältel jääma samaks.
Ühtlasi hoidutakse strateegia kohaselt positiivsete lisaeelarvete
koostamisest ja võimalik maksutulu ülelaekumine suunatakse
reservidesse.
Maksumuudatustest rääkides märkis minister, et rõhk on endiselt kaudsete
maksude suurendamisel ja otseste maksude vähendamisel. "Kitsa eelarve
puhul midagi suurt teha ei saa," nentis Ligi, kuid tõi siiski välja
plaani langetada tulumaksu 20%-ni.
Selleks, et viia tööhõive kavandatavale kriisieelsele tasemele plaanib
riik alandada üldist maksukoormust ning loodab üldise majanduskeskkonna
paranemisele.
Sel aastal koostas riik paralleelselt riigieelarvestrateegiaga ka
stabiilsusprogrammi, valitsuse tegevusprogrammi ja Eesti
konkurentsivõime kava. Valitsus kiitis möödund nädala neljapäeval kõik
dokumendid heaks.
BNS
