Valitsuse riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtete muutmise määruse eelnõu kohaselt vähendataks sihttaseme arvutamise aluseks olevat maksutulude võimaliku tulude vähendamise perspektiivi seniselt üheksalt kuult kuuele kuule ning selle tulemusena väheneb nõutav sihttase ligikaudu 318 miljoni euro võrra.
Kui juuni seisuga on sihttaseme maht 1,18 miljardit eurot, siis uueks sihttasemeks kujuneks tänavu ligikaudu 865 miljonit eurot ning järgmisel aastal 888 miljonit eurot.
Aprillis oli Eesti likviidsusreservi maht langenud aga ligi 500 miljonile eurole ning sellele lisandus puhvri arvestuses ka võetud arvelduskrediitide näol 400 miljonit eurot, jäädes sellega sihttasemest ligi 250 miljoni euro võrra madalamaks. Mais likviidsusreservi ja laenulimiitide maht kasvas, millega suurenes likviidsuspuhver ka sihttasemeni.
Mai lõpu seisuga moodustas riigi likviidsusreserv 648 miljonit eurot. Pankadega sõlmitud krediidilimiidi lepingute maht oli samal ajal 515 miljonit eurot. Likviidsusreservi jäägi ja kasutamata laenulepingute maht oli riigi rahavoo sesoonsuse tõttu sihttaseme väärtusest madalam märtsist maini. Prognoosi kohaselt hakkab likviidsusreservi maht kasvama alates juunist, märgitakse eelnõu seletuskirjas.
Viimaste aastatega on likviidsusreserv ja likviidsuspuhver pidevalt vähenenud, näiteks 2015. aata alguses oli likviidsusreserv ligi 1,2 miljardit eurot ja likviidsuspuhver üle 1,9 miljardi euro. Samal ajal oli sihttase ligikaudu 950 miljonit eurot.
Seletuskirja kohaselt on vajadus likviidsuspuhvri järele vähenenud seoses Eesti liitumisega euroalaga ja parandanenud riigi kontserni rahavoo prognoosimise võimekusest. Vähenenud on majanduskeskkonna riskid ja paranenud võimalused kaasata mõistliku hinnaga laenuraha.
Muudatused võimaldavad riigikassal raha kokku hoida, sest riik peab sihttaseme täitmiseks lisaks likviidsusreservi hoidmisele sõlmima piisavas ulatuses laenulepinguid, mille eest tuleb maksta pankadele tasusid. Aastatel 2018-2022 on võimalik kokkuhoid 1,7 miljonit eurot.
