SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB Eesti üksuse tegevust järgnevalt:

Majandus on oluliselt elavnenud

2017. aasta esimene pool on Eesti majanduse jaoks on olnud selgelt edukas. Pikalt vindunud majanduskasv elavnes esimeses kvartalis oluliselt, küündides 4,4 protsendiga viimase viie aasta kõrgeimale tasemele. Eesti majanduse alustala, eksport, tugevnes suurenenud välisnõudluse toel aasta esimestel kuudel kahekohalise protsendi võrra. Näib, et pärast 10 aastat hakkab nii Eesti kui Euroopa majandus lõpuks vabanema majanduskriisi pikaleveninud taagast.

Eesti tööhõive on Euroopa üks kõrgemaid

Kuigi käimasoleva töövõimereformi tõttu on prognoositud töötuse suurenemist varem tööturul mitteaktiivsete hulka kuulunud inimeste arvelt, ei ole seda juhtunud ning töötuse määr on jätkanud kahanemist. Eesti inimeste tööhõive on 66,3 protsendiga üks Euroopa kõrgematest. Tööinimestel on jätkuvalt põhjust rõõmustada kiire palgakasvu üle, mis esimeses kvartalis küündis 5,7 protsendini. Pingeline olukord tööturul on hetkel majanduse üks suuremaid väljakutseid.

Ettevõtete kasumlikkus on paranenud

Kui varasematel kvartalitel valmistas muret ettevõtete kasumlikkuse halvenemine, siis nüüdseks on märgata positiivseid muutuseid: aasta esimeses kvartalis teenisid ettevõtted väljapool finantssektorit 612,3 miljonit eurot kasumit, mida on 18 protsenti enam kui mullu samal ajal. Meenutuseks – varasemast kaheksast kvartalist suutsid ettevõtted kasumit kasvatada vaid ühel.

Eraisikud ootavad laiemaid võimalusi raha paigutamiseks

Kui mitmed majandusindikaatorid ületavad täna juba majanduskriisi eelset taset, siis üks, mille taastumist pole märgata, on Eesti börsiettevõtete väärtus suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. Kui parimatel aastatel on see näitaja Eestis ulatunud 50 protsendini, siis viimastel aastatel piirdunud vaid 10 protsendiga. Võrdluseks küündib USA-s börsiettevõtete väärtus 150 protsendini SKP-st ning jääb ka euroalal 65 protsendi juurde.

Väike turg ja ettevõtete ning investorite vähene huvi sellel osalemiseks on n-ö surnud ring. Äärmiselt madal likviidsus hoiab turult eemal professionaalsed investorid, aktsiaemissioonidest oodatav vähene tulu, kuid kõrged nõudmised panevad ettevõtteid eelistama aga alternatiivseid finantseerimisallikaid. Väheaktiivne kapitaliturg piirab üheltpoolt ettevõtete finantseerimisvõimalusi ja teisalt peab aga inimene, kes soovib oma raha kasvatada väärtpaberiturul, investeerima selle peamiselt välismaale.

Seetõttu on riigi plaan tuua börsile uusi ettevõtteid kindlasti tervitatav, sest see võimaldab pakkuda avaramaid valikuid raha paigutamisel ning panustada Eesti majanduse kasvu.

SEB videokohtumised asendavad peagi vajaduse pangakontorisse tulla

Detsembrist 2016 SEB äriklientidele ning maist 2017 eraklientidele videokõne kaudu kättesaadavad teenused tõid olulisi muutusi nii kliendisuhetesse kui ka panga igapäevatöösse. Uus teeninduskanal on võimaldanud edendada kliendisuhteid nii Eestis kui ka välismaal elavate eestimaalastega. Viimase kahe kuu jooksul on pank teenindanud oma kliente Araabia Ühendemiraatidest, Hollandist, Inglismaalt, Norrast, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Belgiast ja mitmest teisest riigist. Käivitades pangakohtumist videokõne vahendusel, eeldas pank, et see on eelkõige teenus pangakontoritest eemal elavatele klientidele ning neile, kelle elurütm ei luba kulutada aega kontori külastuse peale, kuid tegelikult on vajadus oluliselt laiem. Vaadates trendi, võib arvata, et juba kahe aasta pärast toimuvad pooled erakliendi nõustamised video vahendusel, äriklientide asjaajamised aga tõenäoliselt veelgi suuremas mahus.

SEB majandustulemused jätkuvalt tugevad

SEB Eesti maksis esimeses kvartalis 2016. aasta kasumi arvelt 30 miljonit eurot dividende ning sellelt 7,5 miljonit ettevõtte tulumaksu. SEB Eesti üksused lõpetasid 2017. aasta teise kvartali 21,4 miljoni euro suuruse kasumiga. SEB tegevustulud ulatusid teises kvartalis 35,9 miljoni euroni (48,6 mln 2016. aasta teises kvartalis, mis sisaldas ühekordseid tulusid 16,3 mln ulatuses) ning tegevuskulud 14,4 miljoni euroni (17,5 mln 2016. aasta teises kvartalis). Laenukahjumite eraldisi suurendas pank 2017. aasta teises kvartalis 0,1 miljoni euro ulatuses (2016. aasta samal perioodil vähendas pank 1,1 mln euro ulatuses eraldisi).