SEB: kasvanud kütuseekspordi mõju majanduse lisandväärtusele on väike
Samas oli Nestori sõnul ka mineraalseid kütuseid kõrvale jättes juuli sarnaselt juunile eksportijate jaoks üsna edukas. "Kui vaadata just Eesti päritolu kaupasid, siis läks kõige paremini puidutööstusel. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas puidu- ja puittoodete müük 13 protsenti ehk 11,8 miljoni euro võrra ning puitmajade ja mööbli eksport ligi 20 protsenti ehk 11,6 miljoni euro võrra," ütles Nestor BNS-ile.
"Ka tervikuna oli juuli ekspordinumbrid head, sest plusspoolel oli enamiku kaubagruppide müük. Olulistest kaupadest kahanes vaid elektroonika- ja masinatööstuse eksport," märkis SEB analüütik.
Kaupade eksport suurenes juulis aastaga 27 protsenti ja import 18 protsenti. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete ehk kütuselisandite, põlevkivikütteõli, mootorikütuste ja raskete kütteõlide kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda, teatas statistikaamet.
2018. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 137 miljonit eurot, mullu samal ajal oli see 186 miljonit eurot.