Varasematel aastatel on Eestis avastatud keskmiselt 400–600 võltsingut aastas. Nii 2020. aasta kui ka eelnevate aastate tulemuste alusel leitakse Eestis teiste euroala riikidega võrreldes võltsinguid kõige vähem. Üks põhjus on see, et Eestis kasutatakse võltsingute leviku piiramiseks ulatuslikult sularaha ehtsuse kontrollimise seadmeid, teatas Euroopa Keskpank.
2020. aastal kõrvaldati üleüldisest ringlusest ligikaudu 460 000 võltsitud europangatähte, mis on ringluses olevate pangatähtedega võrreldes rekordiliselt väike arv ning mis on ka 17,7 protsenti vähem kui 2019. aastal.
Endiselt kõige enam võltsiti 20- ja 50-euroseid pangatähti. Nende nimiväärtuste võltsingud kokku moodustasid umbes kaks kolmandikku kõigist võltsitud pangatähtedest. 94,5 protsenti võltsingutest avastati euroala riikides, 2,8 protsenti euroalavälistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning 2,7 protsenti muudes maailma piirkondades.
Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis 50-euroste pangatähtede võltsinguid, kokku 127 võltsitud kupüüri, mis moodustas 32 protsenti võltsingute koguarvust. Kümneeuroste pangatähtede võltsinguid registreeriti mullu 119 ja 20-euroste pangatähtede võltsinguid 109.
Eestis avastatud võltsingud polnud keskpanga teatel oma olemuselt keerukad, vaid raha oli püütud imiteerida väga lihtsate võtetega, kas ehtsaid pangatähti kopeerides või oli neile suisa peale kirjutatud, et tegemist suveniiriga.
Seetõttu tuletab keskpank inimestele meelde, et rahatähe ehtsust on võimalik lihtsalt tuvastada ja tihti piisab vaid tähelepanelikust silmitsemisest.
Lisaks vaatamisele on rahatähe ehtsuse tuvastamiseks olemas elemendid, mida saab kontrollida rahatähte katsudes ja kallutades ning seda kahtluse korral mõne ehtsa pangatähega võrreldes. Pangatähtede turvaelemente ja nende kontrollimise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel.
Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.
