"Elekter on aastaga tööstuste jaoks läinud 2,5 korda kallimaks. Gaas pea kolm korda - 20 eurolt kilovatt-tund 60 eurole," selgitas Potisepp. "Ka palgatõusud on olnud. Lisaks pakendite maksumus on tõusnud keskmiselt 25 protsenti, eriti plast."
Ka toorainete hinnad on samal ajal tõusnud, rukis näiteks 30 protsenti.
"Kogu toiduainetetööstuse alus on teravili," tõdes Potisepp. "Surve on kogu tarneahelas esmatootjatest alates, põllumehed tahavad saada õiglasemat tasu. Teisel pool käib hinnasõda aasta algusest poekettide vahel."
Ülitihe on Potisepa hinnangul konkurents ka toiduainete tootjate vahel, selle üks tegureid on Euroopa suurrikide doteeritud toodete mõju. Potisepp polnud nõus, et tarbijal võiks tänud teise pensionisamba vabanemisele rohkem raha olema:
Teise samba pensionirahaga ei minda sinki ostma.
"Tavatarbija ei neela kergesti kaks korda kallimat elektrit alla nagu keegi siin lubas. Me teame, kui palju Eesti inimestest elab vaesuses või vaesuse piiril," ütles Potisepp. "60 protsenti Eesti tarbijatest vaatab alati hindu ja otsib sooduspakkumisi. Tarbijate elu läheb kallimaks."
Potisepp möönis, et ta oleks üllatunud, kui piimaliiter maksaks varsti poes 90 senti. "29-sendine piimahind poes pole ka normaalne, selles väljendab kaubanduskettide konkurents. Kilepiim, Kirde sai ja Laua Viin on kolm toodet, millega tõmmatakse tarbijat poodi."
Tarbijahinnaindeksi aastane kasv Eestis on viimastel kuudel ulatunud viie protsendi peale ja seda juba enne elektri hinnatõusu kiirenemist.
