Miinimumhinda määratakse joogis sisalduva alkoholikoguse järgi ning mõju oleks vaid odavamatele alkohoolsetele jookidele, kvaliteetseid tooteid miinimumhind ei puudutaks, teatas Sotsiaalministeerium BNS-ile.
„Otsime võimalikult nutikaid lahendusi kõikjalt maailmast, kuidas mõjutada vähem jooma just kõige problemaatilisemaid tarbijaid – liigtarbijaid ja noori,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas kõneldes eile Šoti terviseministri Alex Neiliga. „Miinimumhinna lisaväärtus on otsene mõju neile gruppidele kelle joomiskultuuri iseloomustab mõtteviis: võimalikult odavalt täis,“ selgitas Rõivas. „Me jälgime suure kaasaelamisega šoti valitsuse samme miinimumhinna rakendamisel, ent aeg näitab, kas neil ka edu on."
Suurbritannia ja eriti Šotimaa jaoks on alkoholitarbimine viimaste aastakümnete jooksul kasvanud üheks peamiseks terviseohuks, suure koormuse allikaks sotsiaalsüsteemile ning takistuseks majanduse arengule. Seepärast on ka enam kui dekaadi jagu otsitud efektiivseid alkoholikahjude vähendamise meetmeid, kasutades sealjuures väga palju teaduslikku lähenemist ja teadlaste abi.
Eesti Karskusliit tervitab sotsiaalministri valmidust kaaluda alkoholiühiku miinimumhinna kehtestamiseks, et vähendada alkoholi tarvitamist noorte ja liigtarvitajate seas. “Alkoholi müügihinna reguleerimine on tõestatult kõige olulisem ja efektiivsem vahend selleks, et vähendada alkoholi tarvitamist ja sellega seotud kahju. Ka külmal ja kargel Eestimaal on inimestel vähemalt üks tundlikkus - hinnatundlikkus,” ütles Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Samas võivad nii tootjad kui müüjad väiksemad aktsiisitõusud “alla neelata”, nii et nende mõju tarbijani ei jõuagi. Sama eesmärk saavutatakse erinevate kampaaniate ja allahindlustega, mis kõik muudab alkoholi inimestele väga kergelt kättesaadavaks ja suurendab osade tarbijate indu osta hetkel võimalikult palju, sest “saab ju odavamalt”.”
Šotimaa eestvedamisel on miinimumhinna efektiivsust tõsiselt kaalutud ja uuritud ning Sheffieldi ülikooli uurimuse kohaselt 60-eurosendine alkoholiühiku miinimumhind säästaks igal aastal Šotimaal üle 300 inimelu. See oleks Euroopa Liidu elanikkonna suurust arvestades samaväärne 30 000 päästetud inimeluga üle kogu Euroopa Liidu.
Miinimumhinna kehtestamise lisaväärtus alkoholiaktsiisi kõrval on selle suunatus just kõige problemaatilisemale tarbimisele. Ühiku miinimumhinna sisseseadmisel on eelis maksude ees ka selles osas, et need, kes ei joo või teevad seda mõõdukalt jäävad muudatustest kas täiesti või suures osas puutumata tänu tõsiasjale, et nad joovad väga vähe ega kaldu ostma neid tooteid, mille hinda alkoholiühiku miinimumhinna kehtestamine mõjutaks.
“Nagu minister isegi ütles, on eriti meiesugusel väikeriigil oluline jälgida, millised meetmed on lootusandvad teistes riikides, et vähendada kõige problemaatilisemat tarvitamist. Loodame, et sotsiaalminister ja valitsus astuvad lähematel aegadel tõsiseid samme selleks, et luua alus strateegilisele tööle alkoholikahjude vähendamisel. Alkoholipoliitika roheline raamat ootab valitsusepoolset heakskiitu ja sellega vabaneks Eesti ka üsna häbiväärsest positsioonist, olles üks ainukestest Euroopa Liidu riikidest, kellel puudub kehtiv alkoholistrateegia. Soovime valitsusele selleks edu ja kindlameelsust,” lisas Beekmann.
