„Loodan, et ettevõtete jaoks jäi kõlama, et statistikaameti eesmärk on andmed õige ajal statistika tegemiseks kätte saada ja laekumise parandamise meetmete seas on sunniraha rakendamine viimane võimalus, mida väga äärmuslikul juhul kasutame,“ selgitas Oopkaup 6. juulil toimunud kohtumisel ettevõtete esindajatega.
„Olgu rõhutatud, et kui asi tõesti sunniraha määramiseni jõuab, siis statistikaamet sunnirahaks makstud summast endale midagi ei saa, vaid see läheb riigieelarvesse. Seega pole sunniraha statistikaameti jaoks tuluallikas,“ lisas ta.
Peadirektor märkis, et kui ettevõtjal on sisulised põhjused või olulised takistused, miks ta ei saa tähtajaks andmeid esitada, siis on alati mõlemale poolele sobiv uus tähtaeg kokku lepitud.
Oopkaup selgitas veel kord, et statistikaamet ei kogu andmeid iseenda jaoks, vaid täidab ministeeriumide ja Euroopa tarbija tellimust. Ministeeriumid ja erialaliidud on avaliku huvi esindajad, kes seisavad hea selle eest, et nende valdkonnas oleks olemas riiklik statistika, mida on vaja Eesti elu edendamiseks ja riiklikul tasemel otsuste langetamiseks. „See on üsna loogiline, sest valdkonda õiguslikult reguleerivad asutused ei saa otsuseid teha kõhutunde alusel ja faktipõhised otsused ongi konkreetselt ettevõtjate huvides,“ ütles ta.
Majandusaasta aruande kasutuselevõtuga on statistikaamet järjepidevalt vähendanud nende ettevõtete arvu, kes peavad ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande ehk EKOMAR-i esitama. Kolme aastaga on EKOMAR-i esitavate ettevõtete arv vähenenud 11 000-lt 8000-le ehk neljandiku võrra. Sellega on mikroettevõtete vastamiskoormus tunduvalt kahanenud.
Eeltäitmisest ja väiksemast halduskoormusest hoolimata esitas EKOMAR-i küsimustiku tähtajaks tänavu vaid 44% ettevõtetest, teatas statistikaamet. Andmete järelkorje tõstab EKOMAR-i küsimustiku laekumisprotsendi 70%-ni, ent esitamata küsimustike tagaajamine ja andmete hilisemast laekumisest tingitud lisatöö põhjustab märkimisväärset lisakulu nii andmeesitajale kui ka -kogujale ja selle lisakulu katab kaudselt ettevõtja.
Sunnirahaga hoiatamist on statistikaamet kasutanud aastatel 2008, 2010 ja 2011, kuid seni pole veel ühelegi ettevõtjale sunniraha määratud. Sunniraha suurus on 300 eurot aastas.
