Rohkem on madala vaesuse määraga omavalitsusi Harju, Lääne ja Saare maakonnas, kus vähemalt pooltes omavalitsustes jäi vaesuse määr allapoole Eesti keskmist (17,6%). Hiiu, Ida-Viru, Valga ja Võru maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste vaesuse määr ületas Eesti keskmist ning jäi 18–33% piiresse. Kõige suuremad erisused on Harju ja Tartu maakonnas, kus on nii väga madala kui ka väga kõrge vaesuse määraga omavalitsusi. Järva ja Lääne maakonna omavalitsused olid kõige sarnasemad, seal jäi kõrgeima ja madalaima vaesuse määra erinevus alla viie protsendipunkti.
Tallinna linnaosades oli suhtelise vaesuse määr kõrgeim Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas (vastavalt 16,1 ja 16,9%) ning madalaim Pirital (6,9%). Pealinna teistes linnaosades jäi see 10–14% piiresse.
Suhtelise vaesuse määr omavalitsustes, 2011
Kümme kõige väiksema vaesuse määraga piirkonda asuvad Harju maakonnas (suhtelise vaesuse määr alla 9,5%), aga samas on Harju maakonnas ka kõrgeima vaesuse määraga piirkondade hulka kuuluv Vasalemma vald (34,7%). Ülejäänud väga kõrge vaesuse määraga omavalitsused asuvad piiriäärsetel aladel Ida- ja Lõuna-Eestis (vaesuse määr üle 30%).
Kõige madalama ja kõige kõrgema vaesuse määraga KOVid, 2011
Maailmapank (World Bank) on välja töötanud väikese piirkonna vaesuse hindamise metoodika ja arendanud spetsiaalse tarkvara, mis võimaldab hinnata vaesuse näitajaid, kombineerides sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid. Maailmapanga 2012.–2013. aasta projekti tulemusena kaardistatakse vaesus sarnase metoodikaga kõigis EL-i riikides.
Statistikaamet osales Maailmapanga projektis ja hindas suhtelise vaesuse määra kohaliku omavalitsusüksuse rühmades, kasutades 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja Eesti sotsiaaluuringu 2011. aasta andmeid. Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Statistikaameti eesmärk oli kaardistada vaesus võimalikult detailsel piirkondlikul tasemel. Osa omavalitsusüksusi on aga projektis kasutatava metoodika jaoks liiga väikesed, vaesuse hinnangud tuleksid suure varieeruvusega. Otsustasime kaardistada vaesuse omavalitsusüksuste rühmade tasemel. Olemasolevatest omavalitsusüksustest moodustasime 124 piirkonda, kus ühte piirkonda kuulus 1–6 omavalitsusüksust, millele lisandusid kaheksa Tallinna linnaosa. Kokku prognoositi mudeliga vaesuse määr 132 väikese piirkonna jaoks ning ka hierarhia kõrgemate tasemete (maakond ja kogu Eesti) jaoks.
