"E-riigi lahenduste müümisel on see probleem, et need tuleb teha iga riigi jaoks ümber, justkui rätsepülikonnad. Nii aga kaob efektiivsus. Seepärast on meie huvides liikuda rätseplahendustelt valdkondadesse, kus saame oma IT-tooteid eksportida suuremas mahus," ütles Sulling majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teates.
"Seda potentsiaali näeme Smart City valdkonnas, kus on võimalik välja arendada tooteid, mida on võimalik müüa suuremahuliselt - sadades või tuhandetes eksemplarides," märkis minister.
Smart City ehk Tark Linn on kontseptsioon, mis näeb ette kogukonna elukvaliteedi tõstmist läbi infotehnoloogiliste võimaluste kasutamise. Ministri kinnitusel pole maailmas suurlinna, mis ei pööraks aina rohkem tähelepanu sellele, kuidas kasutada moodsat tehnoloogiat elukorralduse paremaks muutmiseks.
"Smart City on tehnoloogianišš, kus on Eesti ettevõtetel potentsiaal olla edukad. Seda toetab meie kuvand e-riigina, mitmed teostamisel olevad projektid, näiteks järgmisel aastal valmivad nutikad valgustuslahendused seitsmes Eesti linnas või üleriigiline elektriautode laadijate võrgustik, ning meie ettevõtete pädevus uue tehnoloogia valdkondades," lausus Sulling.
Sullingu sõnul on Smart City alasest koostööst räägitud ka Jaapani suurima konglomeraadi Mitsubishi Corporationi ning teiste globaalsete suurettevõtete esindajatega, kellel on olemas selge huvi koostöö vastu Eestiga. "Oleme veel arutelu faasis. Peame otsima võimalused Eesti potentsiaali ära kasutamiseks."
Teisipäeval kohtus väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eesti Infotehnoloogia Liidu (ITL) juhatuse liikmetega, et ühiselt otsida võimalusi Eesti e-riigi lahenduste paremaks eksportimiseks. Kohtumisel arutati ka IKT-sektori koostööd teiste valdkondadega, IT tugikeskuste Eestisse toomist ning klastrite arendamise programmi uuendamist.
