Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr Eestis 71,7 protsenti, tööhõive määr 68,1 protsenti ning töötuse määr 5 protsenti – töötuid oli veidi rohkem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.
"Tööturu-uuringu viis statistikaamet läbi jaanuarist märtsini, nii et selles koroonakriisi mõju veel ei avaldunud. Hõive kasvas esimeses kvartalis Statistikaameti andmetel aastatagusega võrreldes 9000 inimese võrra," ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik pressiteates.
Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kerkis hõive teenindussektoris nii eestlastest kui mitte-eestlastest naiste seas ja just osa-ajaga palgatöötajate hulgas.
Töötukassas registreeritud töötuid on praeguseks umbes 50 000 ehk 7 protsenti tööjõust. Lisaks neile sai üle 100 000 inimese riigilt töötasu hüvitist. Elmiku sõnul kaotab märgatav osa palgatoetuse saajatest sügiseks ikkagi töö.
"Liikumine ja tarbimine on viimasel nädalal mõnevõrra hoogustunud ja piirangute järg-järguline lõdvendamine süstib nii ettevõtjatesse kui majapidamistesse optimismi. Kriisist taastumine tuleb siiski vaevaline. Inimesed kardavad nii oma tervise kui võimalike majandusraskuste pärast," ütles vanemökonomist.
Majanduse hoogu võtab tema sõnul maha ka eksporditellimuste vähesus. Swedbanki prognoosi järgi saavutab tööpuudus oma tipu sügisel, kerkides umbes 15 protsendini. Kõige rohkem saavad pihta turism, transport ja tööstus. Seejärel hakkab tööpuudus aga taas alanema, järgmiseks aastaks prognoosib Swedbank 8-protsendilist tööpuudust.
Elmiku sõnul on tööandjate jaoks positiivne see, et vaba tööjõudu on rohkem. Täitmata ametikohtade arv on töötukassa andmetel langenud aastaga umbes kolmandiku võrra, 4000 kohale.
"Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Esimeses kvartalis oli maksuameti järgi palgakasv veel küllaltki kiire, ligi 7 protsenti. Palgakasv peaks teises kvartalis aga oluliselt aeglustuma. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5 protsenti," nentis Elmik.
