Kõige enam oli selle taga ITK sektori kiire kasv, millele järgnesid lisandväärtuse kasv kaubanduses ja transpordisektoris. Samal ajal pidurdas oluliselt SKP kasvu põllumajanduse lisandväärtuse 30-protsendiline langus. Osaliselt oli möödunud aasta viimase kvartali kiire kasvu taga ka 2015. aasta neljanda kvartali madalam võrdlusbaas, kuna siis aeglustus SKP järsult.
Möödunud aasta teine pool oli märgatavalt tugevam aasta esimesest poolest
Aasta esimesel poolel kasvas majandus 1,1%, teisel poolel aga 2,1%. Selle taga olid peamiselt lisandväärtuse kasvu taastumine energeetika- ning kasvu kiirenemine transpordisektoris. Tugevam eksport oli lisaks veel toeks töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvule, samuti toetas ehituse kasvu aasta viimases kvartalis lisaks hooneehitusele ka rajatiste ehitusmahtude suurenemine.
Möödunud aastal kiirenes SKP reaalkasv 1,6 protsendini (2015 oli 1,4%), kuid nominaalkasv kiirenes 3,3 protsendini (2015 kasvas SKP jooksevhindades vaid 2,5%). Kiirema nominaalkasvu taga oli möödunud aastal tasapisi taastunud tootja- ja ekspordihindade kasv. Kõige enam panustasid möödunud aastal majanduskasvu ITK ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtted. Lisandväärtuse kasv oli nii neljandas kvartalis kui ka aastas kokku üsna laiapõhjaline.
Eratarbimine on jätkuvalt tugev
Eratarbimise kasv küll aeglustus veidi, kuid 4-protsendiline kasv on jätkuvalt veel tugev. Kõige enam panustasid eratarbimise kasvu kulutused transpordile, samal ajal kui kõige enam pidurdasid eratarbimise kasvu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine. Viimaste kaupade tarbimine oli languses juba kolmandat aastat järjest. Sel aastal ootame koos hinnakasvu kiirenemisega netopalga reaalkasvu järsku aeglustumist, mis võib eratarbimist piirata. Samas, järgmisel aastal suurendab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine elanike ostujõudu ning see võib taas eratarbimise kasvu kiirendada. Vaatamata eratarbimise kasvu aeglustumisele, on selle osakaal SKP-s tõusnud juba teist aastat järjest ning jõudis viimase 6 aasta kõrgeimale tasemele.
Investeeringud on vähenenud juba neli aastat järjest
Vaatamata ettevõtete kindlustunde paranemisele, nende laenuportfelli kasvu kiirenemisele ning vaba kapitali vähenemisele, jäid ettevõtete investeeringud juba viiendat aastat järjest langusesse. Möödunud aastal oli selle põhjuseks tugev investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning samuti ka masinatesse ja seadmetesse. Samuti jäid möödunud aastal langusesse valitsemissektori investeeringud. Möödunud aasta novembri lõpu seisuga oli 2014-2020 eelarveperioodi EL struktuurivahenditest tehtud Eestis väljamakseid vaid 7%. Kodumajapidamiste investeeringud eluhoonetesse püsisid aga jätkuvalt tugevad.
Eratarbimise osakaalu tõusu kõrval on investeeringute osakaal majanduses allapoole liikunud. Investeeringute osakaal majanduses on langenud viimase 22 aasta madalaimale tasemele. Väiksemad investeeringud koos tööjõu vähenemise ning tagasihoidliku tootlikkuse kasvuga (kogumajanduse tootlikkus kasvas möödunud aastal püsivhindades vaid 1%) annavad tulemuseks aeglasema potentsiaalse majanduskasvu. Seega on kiirema majanduskasvu jaoks tarvis suuremaid investeeringuid, mis aitavad kaasa tootlikkuse parandamisele.
Sel aastal ootame välisnõudluse ja investeeringute kasvu toel majanduskasvu kiirenemist 2,2 protsendini
Möödunud aastal ekspordikasv taastus ning oli oma ligikaudu 4-protsendilise kasvuga viimase 4 aasta tugevaim. Kõige tugevama positiivse mõjuga olid elektri- ja elektroonikaseadmete ning puidu ja puittoodete ekspordikasv. Meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal veidi paranema, mis annab meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Samuti on müügihindade kasv taastunud ning sel aastal ootame selle kiirenemist. Müügihindade kasv koos välisnõudluse suurenemisega aitavad kaasa ettevõtete käivete paranemisele. Valitsus on lubanud sel aastal investeeringuid oluliselt suurendada. Samuti ootame tugevama välisnõudluse, müügihindade kasvu ning vaba kapitali järk-järgulise vähenemise tõttu ettevõtetesektori investeeringute kasvu taastumist. Risk on aga nii välis- kui sisemajandusest tulenev võimalik ebakindluse suurenemine, mis võib ettevõtete investeerimissoovi pidurdada.
