2017. aastal kogus Tagatisfond fondiosalistelt osamakseid kokku 12,9 miljonit eurot, millest Euroopa ühtsesse kriisilahendusfondi kanti 4,6 miljonit eurot. Tagatisfondi administratiivkulud olid 215 000 eurot ja finantskulud 911 000 eurot, selgub aruandest. Kokku oli fondi netotulem 7,1 miljonit eurot, 2016. aastal oli netotulem 50 000 eurot.

Netotulemi suurenemise põhjusteks olid peamiselt fondi poolt kriisilahenduse osafondi kogutud 2017. aasta osamaksete ülekandmine juunis ühtsesse kriisilahendusfondi summas 4,6 miljonit eurot, mis oli võrreldes 2016. aastaga ligi kaks korda väiksem, hoiuste tagamise osafondi ja pensionikaitse osafondi osamaksete suurenemine vastavalt 600 000 eurot ja 100 000 eurot ning fondi vara investeerimisega seotud vähenenud finantstulud võlakirjade negatiivsest tootlusest ja hoiuste negatiivsetest intressimääradest, märkis fondi juhatus.

2017. aasta lõpus oli enamik fondi varadest investeeringute ootel Eesti Pangas ja ülejäänud varad investeeritud euroala keskvalitsuste 3-aastastesse lunastustähtajani hoitavatesse pikaajalistesse võlakirjadesse, mis vastasid nõukogu poolt kehtestatud piirangutele.

Kui fondi netotulem oli 7,1 miljonit eurot, millega suurenes fondi omakapital 231,5 miljoni euroni, siis fondisiseselt suurenes hoiuste tagamise osafond 5,9 miljoni võrra 223,1 miljoni euroni, pensionikaitse osafond 1,2 miljoni euro võrra 7,2 miljoni euroni ja investorikaitse osafond 82 000 euro võrra 1,1 miljoni euroni.

Tagatisfondi järgneva kolme aasta strateegia keskendub organisatsiooni tegevusvõimekuse tõstmisele, seda eelkõige läbi suurema koostöö finantssüsteemi turvavõrgustiku teiste institutsioonidega ning konsolideerides tagatisfondi funktsioone järk-järgult finantsinspektsiooni kriisilahendusfunktsiooniga.

"Konsolideerimise tulemusel peaks suurenema tagatisfondi tegevussuutlikkus ning ülesannete täitmisel kuluefektiivsus, tekitades samas sünergia kriisilahendusasutuse ja tagatisskeemi otsustusprotsesside vahel," ütles tagatisfondi juhataja Riin Heinaste.

Tagatisfond soovib ka varasemast enam keskenduda rahvusvahelisele koostööle. "Eelkõige tahame jõuda selleni, et tagatisfondil oleks koostöökokkulepped kõigi EL-i tagatisskeemidega, kellega meil krediidiasutuste filiaalide näol kokkupuuteid on, et vajadusel tagada ka sujuv piiriülene hoiuste hüvitamine," sõnas Heinaste.

Samuti pöörab tagatisfond enam tähelepanu krediidiasutuste valmisolekule edastada tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks vajalikke andmeid. Selleks viib tagatisfond koos finantsinspektsiooniga läbi vastavasisulised stressitestid.

"Tunnustan tagatisfondi uut juhti Riin Heinastet, kes on juba praktikas organisatsiooni karastanud ning tegeleb julgelt väljakutsete lahendamisega. finantsinspektsiooni ning tagatisfondi laitmatu koostöö Versobank AS-i hüvitusjuhtumi edukal lahendamisel tõendas, et nende organisatsioonide tegevuste faktilisel ühitamisel on jumet," ütles tagatisfondi nõukogu esimees ja finantsinspektsiooni juhataja Kilvar Kessler.

Ta lisas, et Euroopa Liidu muutunud seaduste ja koostöö raamistik tähendab täiesti uuel tasemel tegevust rahvusvaheliste suhete suunal, mis on selgelt üks praeguse tagatisfondi juhi tugevusi.

Tagatisfond on 2002. aasta juulis loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidi- ja investeerimisasutuste klientide huvide kaitse moratooriumi, pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral ning samuti pensionifondi osakuomanike kaitse pensionifondivalitseja poolt kahju tekitamise korral ning pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtjate vahendite kaitse.

Tagatisfondi varad, mille allikaks on krediidi- ja investeerimisasutuste ning kohustuslike pensionifondide valitsejate ja elukindlustusseltside osamaksed, moodustasid tänavukevadise seisuga 139 miljonit eurot.