Milliseid probleeme ettevõtjad välja tõid?
Ettevõtjad tõid peamiselt välja selle, et neil ei ole õnnestunud soovitud andmeid leida. Lisaks toodi välja, et andmete hankimisel on tekkinud keelelisi probleeme. Andmeid teiste liikmesriikide äriühingute kohta vaatavad ettevõtjad peamiselt nende riikide äriregistritest, samuti on selleks võimalik kasutada ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi BRIS. BRIS on võrgustik, mis ühendab EL riikide äriregistreid ning kus kasutajatel on võimalik otsida informatsiooni Euroopa äriühingute kohta.
Koja liikmete tagasisidest nähtub selgelt soov, et Euroopa Liidu tasandil peaks olema võimalik kätte saada rohkem andmeid äriühingute kohta. Enim on tagasisides täpsustatud, et teistes liikmesriikides tegutsevate äriühingute kohta peaksid olema avalikult kättesaadavad samad andmed, nagu on Eesti äriühingute puhul.
Muuhulgas nähtub küsitluse tulemustest ettevõtjate kindel soov, et avaldatud peaksid olema ka ettevõtete tegevusaadressid. Samuti on enamik küsitlusele vastanuid selle poolt, et avaldatud peaks olema see, kas äriühingul on piiratud vastutus või mitte. Lisaks leidis enamik küsitlusele vastanutest, et piiratud vastutusega äriühingute juhtkonna asukoha või peamise majandustegevuse asukoha kohta tuleks avaldada andmed äriregistrites ning selline informatsioon peaks olema kättesaadav Euroopa Liidu tasandil. Ka on enamik koja liikmetest seisukohal, et tähtis on tagada parem juurdepääs kontsernidega seotud teabele ühtsel turul.
Veel tõid ettevõtjad välja, et oma koduriigi äriregistrile enda andmed esitanud ettevõte ei peaks olema kohustatud oma tegevuse laiendamisel teistesse liikmesriikidesse esitama sama teavet uuesti nende riikide äriregistritele.
Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostatud arvamuse edastas koda justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium kasutab seda ja ka teistelt organisatsioonidelt saadud tagasisidet Eesti seisukohtade kujundamisel äriühinguõiguse digivahendite täiustamise osas.
