Tervishoiukulude osatähtsus SKT-st oli 2014. aastal 6,2 protsenti, kasvades võrreldes tunamullusega võrreldes 0,2 protsendipunkti. Tervise Arengu Instituudi (TAI) hinnangul näitab tervishoiukulude kasv majanduskriisist taastumist, teatas TAI pressiesindaja BNS-ile. Samas ei ole tervishoiukulude osatähtsus SKT-st saavutanud kõrgeimat ehk 2009. aasta taset. Siis oli see näitaja 6,6 protsenti.
Eesti tervishoiukulud jooksevhindades olid mullu 1,241 miljardit eurot ning võrreldes 2013. aastaga oli juurdekasv 105 miljonit eurot. Nii mullu kui ka tunamullu oli tervishoiukulude kasvutempo sama – üheksa protsenti võrreldes eelneva aastaga.
Rahastamise järgi oli kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiukuludest kümme protsenti, haigekassa osa moodustas 65 ja leibkondade osa 24 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga on leibkondade kulutuste osatähtsus tervishoiukuludes suurenenud kahe protsendipunkti võrra. 2013. aastal oli jaotus vastavalt 11 protsenti, 66 protsenti ja 22 protsenti.
Teenuste järgi vaadeldes on suurenenud leibkondade kulutused statsionaarsele õendus-hooldusteenusele ja ravimitele. Avaliku sektori kulutused on suurenenud haiglaravile ja ambulatoorsele eriarstiabile ning vähenenud meditsiinilistele kestvuskaupadele. Inimesed ise kulutavad üha enam ravimitele – 21 protsenti kuludest tehakse retsepti- ja 16 protsenti käsimüügiravimitele. Kulud hooldusravile suurenesid leibkonnakuludes 13 protsendini.
Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta olid eelmisel aastal 943 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 703 eurot ja leibkondade osa 225 eurot. Aastaga suurenesid nende rühmade kulutused vastavalt kümme, seitse ja 20 protsenti.
