Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Tabekeskuse viimase uuringu kohaselt on
euro käibeletuleku järel muutunud paljude madalama sissetulekuga perede
tarbimisharjumused – on hakatud senisest veelgi enam hindu jälgima,
seatud endile kululimiidid ja varasemast rohkem inimesi peab arvestust
igapäevaste kulude üle. Lisaks uuele rahavääringule sunnib madalama
sissetulekuga peresid täpset kuluarvestust pidama üha kallinev
toidukraam. „Reedel selgus, et kiirenenud hinnatõusu taga on suures osa
toidu hindade märkimisväärne aastane kasv, mis ulatus aprillikuus lausa
12,3%ni,“ rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu.
Teabekeskus võrdles toidukaupade hindu Tallinnas supermarketites
aprillikuu seisuga, võttes aluseks Statistikaameti poolt määratletud ühe
inimese minimaalse toidukorvi. Toidukorvi maksumuse arvutamiseks on
koostatud näidismenüü, mille väljatöötamisel jälgiti, et see vastaks
eestlaste toitumistavadele, tagaks piisava varustatuse toit- ja
mineraalainete ning vitamiinidega, et vältida väheväärtusliku toidu
kahjustavat mõju tervisele.
Ühe inimese minimaalne kuu toiduports maksis Statistikameti andmetel
2009. aastal 1178 krooni, s.t. 75,29 eurot ja 2010. aastal 77,58 eurot.
„Kokkuvõttes võib Tallinnas kaupluste hindu võrreldes öelda, et riigi
poolt soovitatud eelarve piiresse on võimalik selle menüüga ära mahtuda,
kui sooritada ostud säästukaupluses või käia erinevates poodides ja ka
turul erineva kauba järel otsides soodsamaid pakkumisi. Kui aga
soovitakse osta kõik kaubad ühest ja samast poest, mis pole
Säästumarket, pole paraku võimalik sellistesse rahalistesse piiridesse
mahtuda,“ nentis Suitsu. „Minimaalse ostukorvi maksumus erines
aprillikuus Tallinna kauplustes 3 kuni 20 eurot, mis teeb 2-liikmelise
pere puhul on ostukorvi maksumuse erinevuseks 6 kuni 40 eurot kuus ja
kuni 480 eurot ehk enam kui 7500 krooni aastas. Kui kodu läheduses pole
odavkauplusi, tuleb kas toidu eest märkimisväärselt enam raha välja käia
või kulutada poeskäikudeks oluliselt rohkem aega.“ Veelgi keerulisem
on Suitsu hinnangul olukord väikelinnades ja maapiirkondades, kus napib
valikuvõimalusi ja väikepoodidel pole võimalik pakkuda odavkettide
hinnataset.
Sooduspoe suurim miinus on piiratud valik, mis muudab tervisliku ja
mitmekülgse toidukorvi soetamise keerulisemaks, kuid palju soodsam
hinnatase võimaldab kahtlemata raha säästa. Värsket kala ja liha
soovitab Suitsu minna otsima aga hoopis turule või spetsiaalsesse poodi.
„Kõigi suurkaupluste valik on selles osas piiratud ja sageli tuleb
leppida külmutatud kraamiga värske kauba asemel. Ka tuleb supermarketis
hoolega jälgida, et eesti toote asemel kogemata ülepiiri sea- või
veiseliha ostukorvi ei rändaks. Ka eestimaist kala, näiteks värsket
räime, tuleb marketis enamast tikutulega otsida,“ rääkis Suitsu.
Täna veel vähe levinud alternatiivina soovitab Suitsu kaaluda
sisseostude sooritamist osaliselt interneti vahendusel. “Veebis on
mitmeid mahekaupa või ka lihtsalt Eesti taludes ja muude väiketootjate
poolt toodetud kaupu pakkuvaid portaale, näiteks maakaup.ee,
targurpidilavka.wordpress.com ja teised,“ tõi Suitsu välja. Lisaks
talutoidu ja mahepõllunduse saadustele on aga veebi vahendusel võimalik
teha ka tavapäraseid supermarketioste. Näiteks portaal netimarket.ee
pakub osasid kaupasid soodsamalt enamikust supermarketitest. „Veebis
sisseoste tehes on võimalik säästa nii aega kui raha – väldite
emotsioonioste ega kuluta aega poodi minekuks ja sealt tulekuks. Samuti
saab paljudes veebikauplustes reastada kaubad ühiku hinna järgi, mis
aitab kergesti odavamad tooted üles leida. Poes võib kilo ja liitri
hindade võrdlemine osutuda üsna tülikaks. Paraku on kaupade toimetamine
maapiirkondadesse või väikelinnadesse nende ja teiste sarnaste
portaalide puhul sageli kas kallis või ei pakuta seda teenust üldse.
Tallinna ja Harjumaa elanikel on lihtsalt linna suuruse tõttu kahjuks
rohkem valikuvariante,“ tõdes Suitsu.
Ehkki analüütikud ootavad toiduhindade ülikiire kasvu hääbumist, võib
arvata, et toidukaupade kallinemine on Eestis siiski mõnda aega omajagu
kiirem palkade taastumisest või kerkimisest, seega on mõistlik oma
ostusid planeerides kulutusi jälgida ning seada kululimiidid ka
igapäevaste toiduostude osas.
Swedbank