"Viiendik ettevõtjaid plaanib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, kuna see on hädavajalik välisturgudel karmis konkurentsis püsimiseks. Ka rahulolematus valitsuse tegevusega on seekord vähenenud," kommenteeris tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron, lisades, et spidomeetri näidul ei lase aga piisavalt kiiresti edeneda ettevõtjate aina süvenev mure inimressursi pärast.
Aroni sõnul on kõigi sektorite ettevõtjate arvates Eesti majanduse arengu suurim takistus vähene nõudlus. Paljud ettevõtjad, kes investeeringute vajadust tunnistasid, tõid probleemina esile järjest vähenevad marginaalid, mis jätavad investeeringuteks vähe vahendeid. Vene turu niinimetatud ärakukkumine on näiteks toiduainetööstuses löönud hinnad alla kogu Euroopas.
„Paljudes sektorites tehakse aga jätkuvalt suuri investeeringuid IT-sse, nende maht oli juba eelmisel aastal buumi tasemel ja ei näita õnneks vähenemise märke,“ ütles Aron. Ta lisas, et ilmselt sõltub reaalne investeerimine lähitulevikus sellest, kui hästi õnnestub valitsusel ja maailmamajandusel investorit julgustada riske võtma.
Majandusspidomeeter uurib ka ettevõtjate hinnangut valitsuse tegevusele ettevõtluskeskkonna edendamisel. Kui positiivset mõju näevad jätkuvalt vaid üksikud ettevõtjad, siis seekord on võrreldes eelmise kvartaliga 8% vähenenud nende vastanute arv, kes valitsuse tegevust negatiivselt hindasid. Selle võrra on suurenenud valitsuse tegevuse mõju neutraalseks pidavate ettevõtjate hulk.
Aroni sõnul võib positiivsete näidetena valitsuse tegevusest esile tuua arutelud elektrienergia suurtarbijatele maksukoormuse vähendamiseks – see lahendus aitaks tööstusettevõtteid palju ja seda oodatakse pikisilmi. Ettevõtjaile meeldib ka, et ametiautode maksustamise debatis on jõutud konkreetsete lahendusettepanekuteni, kuigi süsteem võiks olla veelgi lihtsam.
Kütuse- ja alkoholiaktsiis ning vähem kui poole aasta pärast kehtima hakkav majutusasutuste kõrgem käibemaks on teemad, mis ettevõtjate hinnangut jätkuvalt negatiivse poole kallutavad. Samuti mitmed uudised riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise vallast, sealhulgas Eesti Rahva Muuseumi restorani arendus kui näide laienevast riigikapitalismist. See ei lähe küll otseselt valitsuse kapsaaeda, kuid riigikogu otsus lükata tagasi sotsiaalmaksu lae kehtestamise eelnõu tegi meele mustaks paljudel ettevõtjatel, kellele see oleks olnud üheks õlekõrreks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu palkamisel, leiavad tööandjad.
Tööandjate Majandusspidomeetriga mõõdab tööandjate keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teise kuu esimesel nädalal ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist.
Tööandjate Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi konjunktuuriinstituut.
