Lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on muutumatuna püsinud 2016. aastast ja paljudes riikides ei kata enam piisavalt viibimiskulusid. Mitmed riigid, nagu näiteks Soome, tõstavad piirmäärasid regulaarselt ja see soodustab teenuste eksporti nendest riikidest.
Tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna muutmisel tuleks arvestada ka nii tööandja sõiduauto maksustamise kui mootorsõidukimaksu potentsiaalset negatiivset mõju tööjõu mobiilsusele. Kui inimestel on isiklikku sõiduvahendit tulevikus raskem lubada, peaks tööandja sõiduauto erisoodustus muutuma hoopis soodsamaks, et motiveerida tööandjaid ettevõtte sõidukeid tööandjate töö- ja koduvaheliseks transpordiks kasutama. Nii mootorsõidukimaksu kehtestamine kui tööandjatranspordi erisoodustuse kallimaks muutmine võib tööjõu kättesaadavust vähendada ja see oleks majandusele negatiivse mõjuga.
Isikliku sõiduauto maksuvaba hüvitise piirmäär on muutumatuna püsinud aastast 2014.
Terviseedenduse erisoodustus piirab
Terviseedenduse maksuvabastuse piirmäär tuleks tõsta poole võrra ehk vähemalt 600 euroni aastas, et võimaldada tööandjatel kompenseerida tervist edendavaid teenuseid seadusandja algselt lubatud mahus vastavalt vahepealsele hinnatõusule. Tervishoid on võrreldes 2018. aasta jaanuariga, kui terviseedenduse maksuvabastus jõustus, 2024. aasta alguseks kallinenud 37%. Kaubad ja teenused kokku isegi 45%.
Samuti soovitavad tööandjad laiendada maksuvabastuse alla käivat teenuste valikut ehk lisada piirmäärata maksuvabade kulutuste loetellu tervishoiuteenused ja retseptiravimid.
Lisaks soovitavad tööandjad kulude arvestuse muuta kvartalipõhisest aastapõhiseks, sest näiteks spordisündmustel osalemine või rajatiste külastatavus on hooajaline.
Tööandjad soovitavad vabastada tööandja kolmanda samba maksed sotsiaalmaksust. Tööandjapensionide vajadusest on viimasel ajal palju räägitud. Praegu on tööandjate jaoks demotiveeriv kolmanda samba vabatahtlikule panusele lisaks maksta sellelt veel ka teise samba makse ja sotsiaalmaksus sisalduv riikliku pensionikindlustuse makse.
