Paljud tööstuse jaoks olulised teemad, näiteks energeetika, on keskliidu hinnangul eelnõu eri peatükkides küll kajastatud, kuid hajusalt. "Samas on mitmed tööstuse jaoks elutähtsad küsimused jäänud sootuks tähelepanuta ilmselt seetõttu, et konkurentsivõime peatüki aluseks võetud uuringus on küsitletud peamiselt teenusmajanduse valdkonna ettevõtteid. Peame teenuste vaba liikumise küsimust väga oluliseks, kuid seejuures ei tohiks kõrvale jätta töötleva tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime küsimust. Seista tuleb selle eest, et Eesti tööstusele oleks Euroopa Liidus tagatud võrdsed konkurentsivõimalused," seisab Tööandjate keskliidu ettepanekus.
Tööstuse eraldi adresseerimine annaks keskliidu hinnangul kindlustunde investeerida ja arendustööd teha juba Eestis tegutsevale töötlevale tööstusele, mis on teatavasti väga pikaajalise investeerimismahukusega. Samuti oleks see potentsiaalsetele välisinvestoritele kinnitus, et Eesti valitsus peab kohaliku tööstuse arengut üheks prioriteetseks küsimuseks.
Tööandjad soovivad muu hulgas, et Eestis seisaks EL-is selle eest vajadusel oleks sätestatud võimalus kasutada kodumaisel ressursil põhineva tööstuse huve silmas pidavaid erandeid. Lisaks tuleb nende hinnangul töötada selle nimel, et energia hind kui Euroopa tööstuse konkurentsivõime oluline komponent pigem langeks või vähemalt ei jätkaks tõusu kiiremini kui energia hind USA-s, kuna USA oluliselt odavama energia hinna tõttu on USA tööstus maailmaturul konkurentsivõimelisem.
Ka peavad tööandjad oluliseks, et ligipääs rigiihangetele oleks võrdne nii kodumaistele kui EL-i liikmesriikide ettevõtjaile. Tööandajad leiavad, et EL-i teadus- ja arendustegevuse poliitika põhialuseks peavad olema eeskätt tööstusettevõtete vajadused.
Tööstus annab Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 16 protsenti, olles suurima SKP-ga valdkond Eestis, samuti annab tööstus ligikaudu 58 protsenti Eesti ekspordist. Eesti tööstussektoris töötab 117 000 inimest.
