Üheks suuremaks halduskoormuse tekitajaks on tööandjate hinnangul statistikaameti aruanded, mille raames esitatavad andmed suuresti kattuvad. Tööandjad toovad välja eriti ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande ehk EKOMAR-i, kirjutas keskliit.
"Selle koostamine on väga töömahukas ja ettevõtjad esitavad samu andmeid kaks korda – aruanne on samaväärne majandusaasta aruandega, väga palju infot tuleb dubleerida," märkis tööandjate liit.
"Ettevõtja tavapärase äritegevuse käigus enamjaolt statistikaameti nõutud andmeid ei koguta ning spetsiaalselt statistikaameti aruande jaoks andmete kogumine on tihti majanduslikult väga ebamõistlik. Nii võib juhtuda, et paljude ettevõtete esitatud andmed on ebatäpsed ja sellest tulenevalt on ebatäpne ka kogu statistiline pilt, mis omakorda viib valede otsusteni statistika tarbija," kirjutasid tööandjad.
Tööandjate ettepanekul saaks statistikaamet kõik EKOMAR-i andmed võtta ettevõtja portaalile esitatud majandusaasta aruandest.
Tööandjate hinnangul on ebavajalikud, arusaamatu otstarbega või omavahel dubleerivad ka paljud teised aruanded. "Statistikaametile on vaja esitada erinevaid aruandeid, mis sisaldavad paljuski sama informatsiooni. Igakuiste aruannete koostamiseks vajalik info kajastub ka kvartaalsetel aruannetel. Probleemiks eelkõige igakuine palgaaruanne," seisab kirjas.
Tööandjate hinnangul võiks riik seada endale eesmärgi küsida samu andmeid ettevõtjalt ainult ühe korra. Otstarbekas oleks nende hinnangul maksu- ja tolliameti (MTA) ning statistikaameti suurem koostöö. "MTA võiks küsida mõningaid statistikale vajaminevaid andmeid deklaratsioonides lisaks ja/või statistika võiks kasutada MTA-st saadaolevate andmetega eeltäidetud vorme. See ei oleks midagi uut, sest statistikaamet ja äriregister juba teevad koostööd," kirjutas tööandjate keskliit.
Tööandjad teevad ettepaneku ka näiteks sõidupäevikud kaotada, tuues põhjenduseks, et see säätaks ettevõtetele arvestuslikult 60 miljonit eurot aastas. „Riigile ei anna sõidupäevikud suurt midagi, kuna neid võltsitakse ja riik on ise tunnistanud, et neid kontrollida ei jõua. Lisaks on 50 protsendi käibemaksu mahaarvamise piirang juba ise hinnang erakasutuse ligikaudsele ulatusele, mistõttu on sõidupäevik dubleeriv arvestusmeetod selle ulatuse hindamiseks," seisab kirjas.
