Täna võitleme eelkõige meditsiinilise kriisiga, et säästa oma inimeste tervist ja hoida ära viiruse veelgi laialdasem levik. Meditsiinilisele kriisile järgneb aga oluliselt pikem majanduskriis, mille mõju meie elukvaliteedile ei tohi alahinnata," ütles Aas pressiteate vahendusel.
Esimesed asjakohased sammud on töötukassa, Kredexi ja maksuhalduri meetmete näol võetud, kuid neist ei jätku kriisi mõjude leevendamiseks. Lahendustega tuleb edasi liikuda," lisas ta.
Aas soovitab riigil esimese asjana suunata põhifookus suurtele tööandjatele, kelle toimetulekust sõltub tema sõnul enim nii töötajate toimetulek kui maksutulud.
Need ettevõtted on ka olulised eksportöörid ja kelle ümber koondub terve ökosüsteem ning nende kadumine tõmbab paratamatult kaasa sadu ja tuhandeid väike-ettevõtteid koos töötajatega," ütles Aas.
Keskliidu tegevjuhi sõnul maksis 5 protsenti suurematest ettevõtetest 2018. aastal 93 protsenti maksudest ja pakkus tööd 67 protsendile töötajatest.
Riik peaks olema valmis ka erakorralisteks rätseplahendusteks, näiteks otsetoetused ja osaluste ajutine omandamine."
Riik peab tagama, et kriisiabi jätkub ka aasta suvel ja teisel poolaastal, sest paljudes sektorites, näiteks tööstus ja ehitus, jõuab tõeline kriis kohale mõne-kuulise viiteajaga. Riik ei saa kõiki ressursse esimestel kuudel ära kulutada. Riik peab tagama kriisi ajal enda maksevõime ja likviidsuse, käituma erasektoriga heatahtlikult ja pikaajalist kasu silmas pidades. Samuti aitavad targalt ajastatud riiklikud investeeringud tasakaalustada järsult kukkunud nõudlust," toonitas Aas.
Praegu tasuks loobuda kulukate pikaajaliste lisakohustuste võtmisest, mis pole otseselt seotud kriisi negatiivsete mõjude leevendamisega," ütles liidu juht.
