Küsitluse tulemused näitavad, et naiste palgaootus on meeste omast madalam kõikides ametirühmades ja kõigil haridustasemetel. Suurimad erinevused on aga juhtide ja tippspetsialistide ametirühmades, kus küsitluses osalenud töötajad teevad märgatavalt erinevat tööd – naised töötavad sagedamini hariduses ja tervishoius, mehed aga rohkem IKT-sektoris.

Naiste netopalga mediaan on meeste omast 353 euro võrra madalam

Suurim palgaootus on justnimelt info- ja sidetehnoloogia erialade töötajatel, kus meeste netopalga ootuse mediaan töökoha vahetamisel on 3500 eurot ja naistel 2900 eurot. Teisalt töötab ITK erialal koguni 14 protsenti kõikidest küsitluses osalenud meestest, kuid vaid viis protsenti naistest. 

Palgaootused on suuremad ka juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arendusega seotud töödel ning õigusvaldkonnas. Kolme suurima palgaootusega erialadel töötab pea iga viies ehk 19 protsenti Eesti meestest, kuid vaid 8 protsenti naistest.

Võrdlusena on kolm kõige madalama palgaootusega eriala koristus- ja puhastustööd, majutuse ja toitlustusega seotud tööd, kus netopalgaootuse mediaan on 1500 eurot, ning sotsiaaltöö ja hooldamine palgaootusega 1800 eurot. Sellistel erialadel töötas pea iga kümnes küsitluses osalenud naine ehk 9 protsenti, kuid vaid 4 protsenti meestest. Pea iga teine naine ehk 47 protsenti töötas kümne madalaima palgaootusega erialal. Mehi oli nendel erialadel pea kaks korda vähem ehk 22 protsenti. 

Kõige sarnasemad on naiste ja meeste töötasud ning palgaootused 55+ vanuserühmas, kus aga palgatase on teiste vanuserühmadega võrreldes madalam. 

Küsitluses osalenud erinevatel erialadel töötavate naiste netopalga mediaan oli meeste omast 353 euro võrra madalam ehk erinevus oli pisut väiksem kui palgaootuste puhul.

Hinnangud oma toimetulekule on naistel ja meestel sarnased

Vaatamata sellele, et naised teenivad meestest märksa vähem, ei ole hinnangutes oma toimetulekule naiste ja meeste vahel erinevusi. Nii naistest kui ka meestest 56 protsenti tulevad oma töötasuga keskmiselt toime, 22 protsenti hindavad oma toimetulekut heaks või väga heaks ning sama paljud tulevad kehvasti toime. 

Oma toimetulekut keskmiseks hindavad naised teenisid 1585 eurot kätte, samal tasemel toimetulevad mehed aga 385 eurot rohkem ehk 1970 eurot. Kehvasti toimetulevate naiste netotöötasu oli veidi üle 1250 euro ja meestel üle 1500 euro. Hästi toimetulevad naised teenisid keskmiselt 2226, mehed ligi 2800 eurot kätte. 

Naiste seas on veidi rohkem neid, kes ei ole oma töötasuga rahul – 45 protsenti naistest pole oma töötasuga rahul, meestest ei ole rahul 40 protsenti. Oma töötasuga on rahul 30 protsenti naistest ja 35 protsenti meestest. Viiepallisel skaalal oli töötasuga rahulolu naistel 2,76, meestel 2,88. Samas ei ole hinnangutes tööandja mainele naiste ja meeste vahel suuri erinevusi – üle viiendiku ehk 21 protsenti nii meestest kui ka naistest hindab oma tööandja mainet väga heaks. Tööandja juures töötamist soovitaks suure tõenäosusega 25 protsenti naistest ja 24 protsenti meestest.  

Kuigi naiste keskmine rahulolu töötasuga on meeste omast madalam, on aktiivseid tööotsijaid nende seas alla viiendiku ehk 18 protsenti ja 19 protsenti ei otsi üldse tööd. Meestest otsib samas aktiivselt tööd ligi veerand ehk 22 protsenti, 66 protsenti jälgib tööpakkumisi või on avatud pakkumistele ja vaid veidi üle kümnendiku ehk 13 protsenti ei otsi üldse tööd. 

Naised oma eluga rohkem rahul kui mehed

Naised tunnevad end meestega võrreldes uue töökoha leidmisel ebakindlamalt. Vastajatel paluti hinnata, kui enesekindlalt nad end tööturul tunnevad. Enesekindluse all peeti silmas kindlustunnet praeguse töökoha säilimisel, uue töökoha leidmisel ning enda soovide kehtestamisel töötingimuste ja palga läbirääkimistel. Kui oma olemasoleval töökohal tunnevad 60 protsenti naised ja mehed end kindlalt, siis uue töökoha leidmisel on üle kolmandiku ehk 34 protsenti naistest ebakindlad, meestest andis sama hinnangu veerand ehk 25 protsenti. Kindlalt tunneb end uue töökoha leidmisel 31 protsenti naistest ja 39 protsenti meestest. 

Hoolimata palgaerinevustest ja ebakindlusest töökoha vahetamisel on naised oma eluga tervikuna keskmiselt rohkem rahul kui mehed – viiepalliskaalal hindasid hõives olevad naised oma eluga rahulolu keskmiselt 3,47 ja mehed 3,37 palliga. 

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.