Toiduainete tootmises kasvasid hinnad aastaga 6,5%, peamiseks vedajaks
oli siin piimatööstus, kus hinnatõus kiirenes aastases võrdluses
25,6%ni. Paranenud ekspordivõimalused on kasvatanud nõudlust toorpiima
järele, mis on muutnud ka piimatööstuste peamise sisendi oluliselt
kallimaks. Nii piima kokkuostu- kui tootjahinnad on jõudnud taas tagasi
tasemele, kus nad olid kaks aastat tagasi, ka piimatoodete jaehinnad on
jälginud samu arenguid. Samas on trend vastupidine lihatööstuses, kus
hinnad on juba teist kuud järjest languses (-2,7% võrreldes eelmise
aastaga).
Jätkuvalt eristub teistest sektoritest keskmisest kiirema hinnatõusuga
metalltoodete tootmine, kus aastane hinnatõus ulatus 18%ni. Suhteliselt
stabiilsena püsib hinnakasv puidu- ja paberitöötuses, aastases võrdluses
vastavalt 3,8% ja 5,3%. Samas on mitmes konkurentsitihedas sektoris
aastaga hinnad ka odavnenud. Rõivatööstuses vähenesid hinnad aastaga 4%
ja mööblitootmises 1,6%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud ettevõtetest
ligi veerand ootas hindade tõusu järgneval kolmel kuul. Kõige
tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu toiduainetööstuses, keemiatööstuses,
kummi- ja plastitööstuses, elektrimasinate ja aparaatide tootmises ning
mööblitööstuses. Eelnevalt kiire hinnatõusuga silma paistnud
puidutööstuses ei prognoosinud ükski ettevõte hindade kasvu jätkumist.
Oktoobris toimusid ekspordi- ja impordihindade arengus sarnased
muutused, samas impordihindade kasvutempo osutus taas mõnevõrra
kiiremaks kui ekspordihindadel. Ekspordihinnad tõusid aastaga 8,4% ja
olid eelmisest kuust vaid 0,1% võrra kõrgemad. Impordihindade aastakasv
kiirenes 10,1%ni ja kuine tõus oli 0,4%. Kui aastaga on jätkuvalt enam
kasvanud naftasaaduste ja metallide hinnad, siis kuises võrdluses tõusid
kõige rohkem tekstiilitoorme hinnad.
Endiselt olid kõrgemate aastakasvudega metallide ja toorpuidu
ekspordihinnad (vastavalt 31% ja 21%), kuid mõlema grupi osas kuises
võrdluses olulist muutust ei toimunud. Märgatavalt on ekspordihinnad
tõusnud aga toiduainetööstuses, aastane kasvutempo kiirenes 11%ni. Ühelt
poolt on selle taga toormehindade tõus, samas on ka nõudluse
suurenemine välisturgudel aidanud ettevõtjatel hindu kasvatada.
Oktoobris kiirenes naftasaaduste sisseveohindade aastakasv 24%ni ja
metallide hinnatõus 22%ni. Kõige rohkem on aastaga tõusnud aga
puidutoorme impordihinnad (42%), kuid nende osakaal kogu
impordihinnaindeksis on väike. Septembrikuuga võrreldes oli suurim
hinnatõus (6%) tekstiilitoorme sisseveol.
Novembris on oodata ekspordi- ja impordihindade osas jätkuvat survet
ülespoole, mida toetab ka nafta suhteliselt kõrge maailmaturuhind, aga
samuti teiste toormete jätkuv hinnatõus.
