"Kui me vaatame täna Eesti liikluskoormust, siis on kiirteedel omad
nõuded ja standardid, millele meie teede liikluskoormus ei vasta. Isegi
meie suurima koormusega teed, nagu Tallinna-Pärnu maantee algus, kus on
umbes 36.000 sõidukit ööpäevas, ei anna kiirtee jaoks vajalikku koormust
välja. Seal võiks olla 50.000 kuni 100.000 sõidukit ööpäevas," ütles
Tsäkko.
Maanteeameti peadirektori sõnul ei ole kiirteede väljaehitamine Eestis
nende suure maksumuse tõttu majanduslikult mõttekas. "Eesti territoorium
ei ole ka sedavõrd suur, et me vajaksime kiirteid, sest neljarajalisel
teel Tartust Tallinna kaks tundi on normaalne sõiduaeg. Meie
teedeehituskontseptsioon on piisavalt optimaalne ja ei ole ka kiirteid
ette näinud," kinnitas Tsäkko.
Olemasolevatel esimese klassi teelõikudel, kus suvisel ajal kehtib
piirkiirus 110 kilomeetrit tunnis, ei saa Tsäkko kinnitusel suuremat
piirkiirust aastaringseks muuta, sest selleks tuleks tõsta tee
seisunditaset.
"Tänane maanteeameti ja politsei koostöös kujundatud kontseptsioon on
olnud selline, et me talvisel ajal siiski piirame kiirust, kuna me ei
ole täna sada protsenti veendunud, et me suudame tagada ööpäevaringselt
nii häid teeolusid," selgitas Tsäkko. "Kui me otsustame, et me tõstame
seisunditaset neljandale, mis on kõrgem kui tänane kolmas tase, siis
oleks seal reageerimine ööpäevaringselt kahe tunni jooksul. Sellisel
juhul tuleks aastaringne 110 km/h piirkiirus kõne alla," ütles
maanteeameti peadirektor.
Tänavu tohivad A- ja B-kategooria sõidukid 110 km/h sõita ühtekokku
148,1 kilomeetri ulatuses, mullu kehtis selline piirang 133 kilomeetril.
100km/h ala on tänavu 652,9 kilomeetrit, mullu oli see 645,5
kilomeetrit.
BNS
