•  Ühendkuningriik (UK) ühines Euroopa Liiduga 1973. aastal.
•  Kui UK Euroopa Liiduga liitus, oli selle SKP inimese kohta tublisti alla EL-i keskmise langenud. Alles 1990-ndate lõpus tõusis see üle EL-i keskmise ja on praegu ligi 130% EL-i keskmisest. UK majandus (SKP) on EL-is suuruselt teine pärast Saksamaad.
•  UK on kaheksandal positsioonil EL-is netomaksjatest. Tema netopanus EL-i eelarvesse on 13 mld naela aastas.
•  2015. aasta lõpus oli UK-s hõivatud 2,04 mln inimest teistest EL-i liikmesriikidest ehk ligi 6,5 % tööhõivest (5 aastat tagasi oli see number 1,23 mln).
•  Finantsteenused moodustavad umbes 12% UK SKP-st ning annavad olulise osa maksutuludest. Mitmetes finantstehingutes on London tõusnud maailma liidriks.
• UK mahub Eesti 10 suurema kaubanduspartneri hulka: 2015.aastal oli Eesti kaupade eksport UK-sse 327 mln eurot ehk 2,8% kogu kaupade ekspordist; import oli 351 mln eurot ehk 2,7% kogu kaupade impordist.
•  UK-st tehtud otseinvesteeringud Eestisse olid möödunud aasta 3. kvartali seisuga 338 mln eurot ehk 2% kogu FDI-st. Eesti otseinvesteeringud UK-s olid aga vaid 28 mln eurot ehk 0,5% kõikidest Eesti residentide tehtud otseinvesteeringutest välismaale.

Kui David Cameron 2005.aastal tooride juhiks ja 2010 UK peaministriks sai, oli tal mõõduka euroskeptiku reputatsioon. 2013. aastal lubas ta, et kui toorid valitakse 2015. aasta mais toimunud valimistel tagasi, rääkida uuesti läbi UK tingimused EL-iga ja korraldada hiljemalt 2017. aasta lõpus EL-i jäämise või sellest lahkumise referendumi. Nüüd on see aeg käes…

Milles Euroopa Liit ja UK kokku leppisid?

David Cameron ütles enne EL-iga läbirääkimisi, et hakkab tegema referendumi eel kampaaniat UK jäämiseks EL-i vaid siis, kui saab EL-iga leppida kokku UK soovitud tingimustes. UK nõudmised läbirääkimistel EL-iga olid eelnevalt hoolikalt valitud ja ettevalmistatud, et tagada positiivne tulemus.

18.-19. veebruaril Brüsselis toimunud EL-i ja UK läbirääkimistel saavutas UK oma eesmärgid:

• Eurotsoon – UK võib keelduda ühisvaluuta euro kasutuselevõtust, kartmata majanduslikku diskrimineerimist EL-is. UK kulutatud raha eurotsooni riikide päästmiseks tuleb hüvitada.
• Pangandus - Kokkuleppe järgi jääb UK-le tegevusruum panganduse ja tururegulatsioonide osas, kuid EL-is jäävad alles ühtsed reeglid finantssektori jaoks. UK regulaatorid on vastutavad kohalike pankade ja turujärelevalve eest, kuid see ei tohi minna vastuollu ühisturu reeglitega ja Euroopa finantsjärelevalve üldiste põhimõtetega. Hoolimata suuremast otsustusvabadusest, kohustab lepe UK finantsasutusi järgima EL-i „ühtset reeglistikku“, kuid jätab UK-le ka manööverdamisruumi, nt võimaluse kehtestada mitte-euroala krediidiasutustele „spetsiifilisi sätteid“.
•  Suveräänsus – UK-l ei ole kohustust võtta osa liikmesriikide poliitilisest integratsioonist, mille sätestab 1992. aasta Maastrichti leping.
•  Konkurentsivõime – EL seab sihi tarbetute bürokraatlike protseduuride vähendamiseks, mis on toeks eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
•  Lastetoetus immigrantidele – lastetoetuse maksmist EL-i riikidest pärit sisserännanutele vähendatakse. EL-i riigid saavad leppe järgi vähendada lastetoetuse suurust immigrantidele, võrdsustades selle lastetoetuse suurusega sisserännanute kodumaal.
•  Maksed sisserännanutele – UK saab piirata või peatada järgneva seitsme aasta jooksul kuni neljaks aastaks teatud tüüpi sotsiaaltoetuste maksmise EL-i riikidest pärit immigrantidele.
•  Vaba liikumine – majandusimmigratsiooni ja valeabielude vähendamiseks ei ole EL-i riikide kodanikega abiellunud mitte-EL-i riikide kodanikel enam vaba liikumise õigust Liidu sees. EL-i riikidel on edaspidi suurem õigus saata välja võõrriikide kodanikud, kes kujutavad endast ohtu riigi turvalisusele.

Kel huvi põhjalikumalt lugeda, siis selle lingi alt: http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/european-council/2016/02/18-19/  

UK referendum: kes toetab Euroopa Liitu jäämist, kes on vastu?

•   Referendum toimub selle aasta 23. juunil. Referendumil esitatakse küsimus: „Should the United Kingdom remain a member of the European Union, or leave the European Union?“
•   Euroskeptikute „Vote Leave“ kampaania põhisõnum on „ Let’s take back control“.
•  YouGovi andmetel on viimaste aastate jooksul UK-s EL-ist lahkumise toetajate osakaal küll tugevasti langenud, kuid 2015 hakkas uuesti ja kiiresti tõusma ning on praegu ligikaudu võrdne.
•  19.02 TNS uuring näitas, et 36% brittidest soovib lahkuda, 34% jääda, 7% ei vali ja 23% ei ole veel otsustanud.
•  Tuntud kihlveokontori Ladbrokes teatel arvab 69% panustajatest, et britid ei lahku EL-ist.

Brittide toetust hakkab suuresti mõjutama see, millise mulje EL neile kevadel jätab: milliseks kujuneb pagulaskriis, suhted Kreekaga ja võlakriis, külm sõda Venemaaga. Kui EL-i jäämise pooldajad suudavad kampaanias esile tuua majanduslikud argumendid, on nende võiduvõimalused suured. Referendumiga samal ajal toimuvad populaarne Glastonbury muusikafestival ja Euro 2016 jalgpallivõistlused.

Cameroni üks suurimaid seniseid poliitilisi liitlasi, justiitsminister Michael Gove (+ veel 5 kabineti liiget) on EL-iga kokkuleppe vastu ja asuvad toetama EL-ist lahkumist (rahandusminister Osborne toetab EL-i jäämist). Nii Cameroni enda Konservatiivide partei kui ka UK valijad on EL-i jäämise küsimuses lõhestunud. Šotimaa on EL-i jäämise poolt.

Cameroni suurimaks ohuks ja rivaaliks on euroskeptikust Londoni meer Boris Johnson, kes hakkab toetama UK lahkumist EL-ist. Boris Johnson on Cameronist populaarsem (ja varjamatult populistlikum) konservatiivne poliitik, kellel on ambitsioon saada järgmiseks UK peaministriks.

Nii Obama kui ka Hiina president Xi Jinping on soovitanud UK-l jääda EL-i.

Mis juhtuks Brexiti korral

• Võimalus, et UK võib EL-ist lahkuda on muutnud turge närvilisemaks ja nael on nõrgenenud kartuses, et osa ettevõtteid võivad UK-st lahkuda. Nael on eelmise aasta detsembri algusest nõrgenenud u 11%. Kokkulepe EL-i ja UK vahel ei ole veel naela tugevamaks muutnud. Eesolevad neli kuud kuni referendumini hoiavad ebakindlust üleval.
• Selle aasta alguses Financial Timesi korraldatud küsitlus enam kui 100 ökonomisti hulgas näitas, et kolmveerandi arvates mõjub Brexit UK majandusele keskpikas vaates kahjulikult.
• Mõju kaubandusele: kui UK lahkub, hakkavad talle kaubanduses EL-iga kehtima kaubandustariifid. Seetõttu peab UK hakkama läbi rääkima uute kaubanduslepete osas EL-iga ja mitte-EL-i riikidega, sh USA, Hiina, Jaapani ja Austraaliaga. Sellega on kiire, kuid uute kaubanduslepete sõlmimine võib kaua aega võtta ja väga keeruline olla.
• Vabakaubandusleping ei ole päris sama mis osalemine ühisturul. Nt mõne toote jaoks võidakse koostada ülipikk regulatsioon, mille täpne järgimine on eriti SME-de jaoks keeruline.
• Mõju otseinvesteeringutele (FDI-le): mõistagi ei investeerita UK-sse ainult sellepärast, et ta on EL-i liikmesriik. Maailmapanga Ease of Doing Business järgi on UK-s parem juurdepääs laenudele ja ehituslubadele, rääkimata mahtudest. UK võib Brexiti korral liberaliseerida oma majandust ja/või alandada maksusid, et meelitada FDI-d.
• Euroopa pass: nn Euroopa passi korral on UK ettevõte vaba tegutsema igas EL-i riigis. Mitmetele mitte-EL-i ettevõtetele on juurdepääsu võimalus 500 mln potentsiaalsele kliendile Londonist suur võit. Kui UK lahkub, võivad osad ettevõtted oma peakontorid liigutada näiteks Pariisi, Frankfurti, Amsterdami või Dublinisse. Samas on kolimine väga kallis ning Londoni eeliseks on ka suur hulk vajalike oskustega töötajaid. Seetõttu võivad ettevõtted valida hoopis mittefüüsilise ettevõtte asutamise teistes EL-i riikides ning jätkata samal ajal tegutsemist Londonis.
• Paljud UK ettevõtteid on teinud juba varuplaanid, juhul kui UK lahkub EL-ist. Näiteks: HSBC Holdings on lubanud oma peakontori UK-sse jätta, kuid plaanib viia 1000 oma 5000-st investeerimispangandustöötajast Pariisi. Goldman Sachs soovib jääda EL-i ja plaanib Brexiti korral viia osa oma kontoritest mandri-Euroopasse. UBS Group ootab, millise diili UK saavutab Londonile.
• Mõju EL-i eelarvele: UK on suuruselt teine EL-i eelarvesse panustaja pärast Saksamaad (9% EL-i eelarvest). Brexiti korral jääb UK panus osaliselt alles, kui lepitakse kokku uues kaubandusleppes. Suurema osa peavad aga teised liikmesriigid kompenseerima, et EL saaks oma seniseid, varem kokkulepitud, kulutusi teha või siis tulevikus neid vähendama.
• Tõenäoliselt hakkab UK piirama immigratsiooni, sh Ida-Euroopast, mistõttu hakatakse ilmselt liikuma rohkem ka teistesse liikmesriikidesse.
•  Kuigi EL hakkab ilma UK-ta liikuma ilmselt kiiremini sügavama poliitilise liidu suunas, võib see muutuda protektsionistlikumaks.
• Brexit näitaks, et EL-i liikmeksolek ei ole pöördumatu ja võib kaasa tuua teistes riikides ja piirkondades soovi kas eristaatusele või eraldumisele, eriti kui majandusel hästi läheb (nt Kataloonia ja Šotimaa). UK lahkumine EL-ist võib põhjustada Šotimaa uue iseseisvusreferendumi, kuna Šotimaa soovib EL-i jääda.
• UK lahkumisest võidaks Venemaa välispoliitika, täpsemalt, Putin, kellele EL-i ühtsuse lagunemine on hea vahend poliitilises retoorikas.